Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Lasnamäel aset leidnud inimröövini viisid segased ärisuhted

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Tallinnas Lasnamäel kolmapäeval aset leidnud inimröövi põhjused peituvad esialgsetel andmetel segastes ärisuhetes. Prokuratuur ei pidanud vajalikuks inimröövis kahtlustatavate vahistamist ning nad pääsesid pärast menetlustoiminguid vabadusse.

Politsei sai kolmapäeval teate, et maskides mehed ründasid Lasnamäel 28-aastast meest, tõstsid ta sõidukisse ja sõitsid minema.

Politseinikud peatasid tänu pealtnägijate kiirele infole sündmuskohalt põgenenud auto koos kannatanuga Lasnamäel Virbi tänaval. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kust ta sai pärast esmaabi kodusele ravile.

«Omavaheliste lahkehelide lahendamine vägivalla teel ei ole aktsepteeritav. Tänan veel kord inimesi, kes juhtumist kiiresti teada andsid,» lausus Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Politseinikud pidasid kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni kaks meest vanuses 32 ja 40 eluaastat. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalmenetlust.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, ringkonnaprokurör Natalia Miilvee kinnitusel on esmased ülekuulamised ja muud vajalikud menetlustoimingud tehtud.

«Praeguseks kogutud andmed viitavad sellele, et teoni on viinud ärilise iseloomuga konflikt. Kinnipeetud meestele on esitatud kahtlustus kehalises väärkohtlemises ning ebaseaduslikus vabaduse võtmises,» sõnas Miilvee.

Ta lisas, et juhtumi pealtnägijatele oli toimuv hirmus, kuna ründajatel olid suusamaskid peas ning kõik toimus väga kiiresti. «Meil ei ole täna alust arvata, et kahtlustuse saanud mehed võivad kannatanule või teistele inimestele lähitulevikus ohtlikud olla,» lisas prokurör.

Kuna tegu pole varem karistatud inimestega ega pole alust arvata, et nad võivad hoiduda kriminaalmenetlusest või panna toime uusi kuritegusid, siis ei pidanud prokuratuur vajalikuks esitada kohtule nende vahistamistaotlust.

Tagasi üles