Ekspert USA pommikirjade lainest: ohtlikul saadetisel võib olla mitmeid kahtlaseid tundemärke

Postisaadetised. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pommikirjade valmistajatest pea pooled lendavad ise õhku, aga kui ohtlik saadetis on siiski adressaadini jõudnud, on mitmete tundemärkide järgi sageli võimalik ohtu kindlaks teha, rääkis päästeameti demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen ETV saates «Ringvaade».

Pugoneni sõnul on ohule viitavaid märke mitmeid, aga ei pruugi tingimata olla. Näiteks postipakk on tulnud täiesti tundmatult adressaadilt, kui pakil on liiga palju või liiga vähe marke, liiga palju templeid, kui saadetis lõhnab imelikult või on sellel kahtlaseid laike. «Ehk neid märke tegelikult on. Kahjuks peab muidugi nentima ka seda, et kui meie vastas on väga professionaalne vastane, siis tema oskab nendest asjadest ka mööda minna,» tõdes Pugonen.

Kui kellelegi peaks tõepoolest saabuma tundmatult aadressilt mingi saadetis, siis soovitab Pugonen esmalt uurida tausta: kuidas see saadetis tuli, kes tõi, mis on saadetise ajalugu ning 80 protsendil juhtudest on võimalik ka konkreetset vastust saada.

Juhul kui selget vastust ikkagi ei saa, siis võiks juba helistada häirekeskuse telefonile 112.

Pugonen avaldas heameelt, et Eestis on pommikirju saadetud väga vähe. Teada on kaks kaasust, mis jäävad peaaegu paarikümne aasta taha. Kahjuks esimene rünnak oli edukas st adressaat sai raskelt viga. Teisel juhul pääses adressaat halvimast tänu sellele, et tal tekkis kahtlus, miks pommikirja saatja selle üldse teele pani. Lähemal uurimisel selguski, et endine elukaaslane üritas ekspartnerit tappa.

Küsimusele, kas pommikirja valmistamine on keeruline, vastas Pugonen, et väga jämeda rusikareegli kohaselt pea pooled pommivalmistajad lendavad ise õhku. Nutikamad valmistajad on oma kurjades kavatsustes paraku edukamad.

Arno Pugonen rõhutas, et kuigi pommis võib olla väga vähe lõhkeainet, võib vahetust kontaktist piisata, et adressaat surma saaks. «Paremal juhul pääseb ehmatusega või põletushaavadega,» lisas nõunik.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et Eesti politsei on väga heal tasemel ning ükskõik milline kirjapommi-katse või isegi rumal nali lõpeb selle tegijale trellide taga. «Meie praktika on näidanud, et Eesti inimesed on üsna arusaajad ja enam selliste rumalate asjadega ei tegele, nagu meil 1999. Ja 2000. aastal oli väga suur probleem pommiähvardajatega,» rääkis Pugonen.

Saatekülaline ei soovinud spekuleerida, kes on USA-s avastatud kirjapommide taga, kuid ta viitas USA meediale, mille teatel lõhkekehade valmistamise käekiri näib olevat sarnane ning viitab pigem haigele inimesele või anarhistile.