:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/25/11524774t1ha569.jpg)
Venemaa saatkond jagas eelmisel nädalal Twitteris Eesti välisministeeriumi kaastundeavalust Krimmi koolitulistamise pärast, saatkond ei märganud aga, et välisministeeriumi postituses on kasutatud sõnu «annekteeritud Krimm».
Tööõnnetus: Vene saatkond jagas Eesti välisministeeriumi postitust annekteeritud Krimmist (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeerium avaldas 17. oktoobril kaastunnet annekteeritud Krimmis Kertši polütehnikumis toimunud plahvatuses hukkunute lähedastele.
We offer condolences to the loved ones of those who lost their lives in the deadly explosion at a college in annexed #Crimea.
— Estonian MFA (@MFAestonia) October 17, 2018
Postituse märkis meeldivaks ja seda jagas oma kontol ka Venemaa saatkond Eestis. Postitust jaganud saatkonnatöötajal jäi ilmselt sõnapaar «annekteeritud Krimm» kahe silma vahele, kuna Venemaa ei räägi ametlikus poliitikas Krimmi annekteerimisest. Venemaa kasutab annekteerimise asemel väljendit «taasühendamine Venemaaga».
Veidi aega pärast välisministeeriumi postituse jagamist oli Vene saatkond selle oma Twitteri kontolt kustutanud.
Vene saatkonna Twitteri kontol on seni alles peaminister Jüri Ratase inglis- ja ukrainakeelne kaastundeavaldus Kertši polütehnikumis juhtunu pärast. Ratas oma postituses sõna «annekteerimine» ei kasutanud.
Премьер-министр Эстонии Ю.Ратас выразил соболезнования в связи с трагедией в Керчи#КерчьМыСТобой https://t.co/Gbv9PPhEsV
— Rus Embassy Estonia (@RusEmbEst) October 17, 2018
Koolitulistamises ja pommirünnakus Kertši polütehnikumile 17. oktoobril hukkus 19 inimest ja ligi poolsada kannatanut vajas haiglaravi. Koolikaaslasi tapnud 18-aastane nooruk võttis endalt vägivallalaine lõpus elu.
Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aasta kevadel. Annekteerimisele eelnes 16. märtsil 2014 Krimmis referendum Venemaaga ühinemise küsimuses. Ametliku versiooni järgi hääletas 93 protsenti osalenutest Venemaaga taasühinemise poolt. Venemaa presidendi juures asuva inimõiguste nõukogu avalduse kohaselt osales referendumil 30 protsenti Krimmi elanikest, kellest pooled olid Venemaaga ühinemise poolt.
Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja paljud teised riigid peavad referendumit põhiseadusevastaseks ja seega ebaseaduslikuks.