Kellakeeramine sobib rahvahääletusele

Vähemuste õiguste üle oleks silmakirjalik referendum korraldada, ütleb Eiki Nestor (vasakul). Allar Jõks (paremal) leiab, et rahvahääletused eeldavad targemat valijat ja vastutustundlikumat poliitikat. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Referendumile võiks praeguses Eestis panna näiteks kellakeeramise, aga kindlasti mitte vähemuste olukorda puudutavaid küsimusi, leiavad Postimehe küsitletud asjatundjad.

Parlamentaardemokraatlik Eesti pole olnud teab kui aldis rahvahääletusi korraldama. Taasiseseisvunud riigis on neid ette tulnud vaid kaks: esimest korda põhiseaduse vastuvõtmise puhul ja teist korda siis, kui Euroopa Liitu astusime. Põhiseadus on sõnastatud nii, et referendumeid kergel käel korraldada ei saagi. Aga kas peaks saama? Vastust sellele küsimusele ajendab otsima otsedemokraatiaideede levik, riigireformijate vastsed ettepanekud ning aeg-ajalt mõnes vaidlusküsimuses tehtav ettepanek «Aga paneme selle siis rahvahääletusele!». Senimaani on riigikogu erakondade soovile mõne seaduseelnõu saatus rahvahääletuse vormis otsustada käe ette pannud.