Eesti sai varjupaigataotlused seitsmelt Türgi kodanikult: kes neist on Güleni toetajad?

Foto: ERDEM SAHIN / EPA / Scanpix

Siseministeeriumi andmetel on Eesti saanud alates 2016. aastast rahvusvahelise kaitse taotlusi seitsmelt Türgi kodanikult, kuid ministeerium ei avalikusta, kui palju on nende seas Fetullah Güleni usuliikumise FETÖ liikmeid.

Aastatel 2012-2015 ei esitanud Türgi kodanikud Eesti ametivõimudele ühtegi varjupaigataotlust. 2016. aasta jooksul esitasid Türgi kodanikud Eestis aga kokku viis varjupaigataotlust. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja on BNSile öelnud, et tegemist oli perekonnaga, mille liikmed esitasid taotlused ühel ajal.

Vahemikus 1. janauarist 2017 kuni tänavu 30. septembrini on Eestilt varjupaika palunud veel kaks Türgi kodanikku.

«Kuna varjupaigamenetlus on konfidentsiaalne, siis ei ole meil võimalik täpsustada kas ja mis alustel on kellelegi rahvusvaheline kaitse antud või sellest keeldutud,» ütles siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Kistiina Herodes Postimehele.

Muul alusel elamislubasid, näiteks õppimiseks, töötamiseks või pereliikme juurde elama asumiseks on viimase viie aasta jooksu Türgi kodanikele antud 624 korral. 

Siseministeerium märkis kommentaariks Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe süüdistusele, justkui varjaks Eesti terroriste, et vastavad asutused vaatavad iga varjupaigataotluse enne kinnitamist põhjalikult läbi ja terrorismioht on Eestis jätkuvalt madal.

Türgi parlamendi väliskomisjoni esimees Volkan Bozkır ütles intervjuus Postimehele, et Eesti varjab Türgi eest terroriste. Bozkir pidas silmas Fetullah Güleni usuliikumist FETÖ, mille Türgi on tunnistanud terroristlikuks liikumiseks, kuid mida lääneriigid ei ole nõustunud tunnistama terroristlikuks.

«Eestil on ka mõningad FETÖ liikmeid, keda me tahame tagasi,» ütles Bozkir intervjuus Postimehele.

Kistiina Herodes ütles, et ministeerium ei saa rääkida, kas ja kes on Eestis varjupaika taotlenud või ei ole taotlenud.

«See tuleneb erinevatest rahvusvahelistest lepingutest, mis reguleerivad selliseid küsimusi, ning millest tulenevaid kohustusi Eesti järgib. Eestis on asüüli andmine politsei- ja piirivalveameti (PPA) vastutusalas ja iga varjupaigataotluse vaatab PPA enne otsuse langetamist põhjalikult läbi. Tegemist on konfidentsiaalse protseduuriga, et kaitsta asüülitaotlejat ja tema lähedasi,» ütles Herodes.

Herodese sõnul võib siseministeerium kinnitada, et terrorismioht on Eestis jätkuvalt madal.