Riigi otsus jätab eestlannale ligi kuu kolimiseks

PPA hinnangul eksituse tõttu Eesti passi omanikuks saanud Alli Rutto koos abikaasaga. Foto: Birgit Püve

• Riigikohtu otsusega kaotab osa võõrsil elavaid inimesi Eesti kodakondsuse.
• Alli Rutto peab Eesti kodakondsusest loobuma, sest ei saa Abhaasiast ära kolida.
• Abhaasia eestlaste mured laheneksid, kui siseministeeriumis oldaks paindlikumad.

Avalikule kirjale Abhaasia eestlannalt, kellele on antud sünnijärgne Eesti kodakondsus, järgnes ametlik vastus politsei- ja piirivalveametilt (PPA): kui ta Venemaa kodakondsusest ei asu loobuma, siis pärast 23. novembrit talle Eesti passi ei väljastata.

«Soovin olla Eesti kodanik, sest olen end alati eestlaseks pidanud. Eestis elavad mu lapsed ja lapselapsed. Mis riik see on, kes oma kodanike abistamise ja kaitsmise asemel ähvardab neid kodakondsuse äravõtmisega?» kirjutas möödunud nädalal Abhaasias elav Alli Rutto (57) avalikus kirjas siinsetele ametkondadele.

Ruttol on Eesti pass olemas. Ta läks tänavu augustis seda pikendama, ent kuulis, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksikombel. Nüüd tehakse vigade parandust.

PPA eilne vastus Ruttole algab näilise rõõmusõnumiga: selle pealkiri on «Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise otsus». Ent järgneb juba varem kuuldud «aga»: Rutto loetakse sünnijärgseks Eesti kodanikuks vaid tingimusel, et ta Vene kodakondsusest lahti ütleb.

Rutto läks tänavu augustis passi pikendama, ent kuulis, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksikombel. Nüüd tehakse vigade parandust.

«Palume teil hiljemalt 23. novembril PPA-d kirjalikult teavitada, kas asute Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuma. Kui te ei teata tähtajaks, keeldub PPA pärast 23. novembrit teile korduva Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest, kuna te ei ole Eesti kodanik,» seisis ameti eilses vastuses. Seal lubati, et kui Rutto loobumisprotsessiga algust teeb, siis pikendab PPA Eesti passi menetlust seni, kuni ta on Venemaa kodakondsusest vabastatud. Ja seejärel pikendatakse Rutto Eesti passi, mis tal novembris aegub.

Salme külas elav Rutto oli eile lõunaks otsusest põgusalt kuulnud. «Me ei saa Vene passist loobuda, mehe ema on siin vanaduses, me ei saa teda siia maha jätta ja ära minna,» ütles Rutto, tõdedes, et säärastel tingimustel peab ta valima Vene kodakondsuse. Vene passita ei saa Abhaasias elada. Segaseid suhteid ära kasutav Vene riik maksab Gruusia vaidlusaluse ala elanikele pensionit ning varustab abhaase toidukraamiga. Sealt sõidetakse paar korda nädalas üle piiri poodi.

«Eestlasi on maailmas niigi vähe ja nüüd hakatakse meid välja viskama, nii tuleb välja,» oli Rutto pettunud. Eestis elavad tema poeg, tütar ja kolm lapselast, kes on nii nagu temagi juba korra sünnijärgseteks Eesti kodanikeks tunnistatud. Nüüd teatab riik neile ja veel paljudele teistele passi uuendades, et juhtunud on eksitus.

Mainitud eksitus on tekkinud tänavuse riigikohtu otsusega, milles leiti, et enne Eesti Vabariigi loomist siit välja rännanud eestlased ei olnud ikkagi Eesti kodanikud, kui nad siia tagasi ei kolinud. PPA on aga aastate jooksul sadadele nende järeltulijatele Eesti passi andnud. Nüüd loetakse seda eksituseks.

Samas kinnitas otsuse teinud riigikohtunik Jüri Põld, et inimesed ise ei ole eksituses ise süüdi. Ja sellega, et riik neilt kodakondsust ära ei võta, vastutab riik oma eksimuse eest, leidis Põld.

Mainitud eksitus on tekkinud tänavuse riigikohtu otsusega, milles leiti, et enne Eesti Vabariigi loomist siit välja rännanud eestlased ei olnud ikkagi Eesti kodanikud, kui nad siia tagasi ei kolinud.

PPA hinnangul võtabki riik vastutuse, kuid inimene ise peab loobuma teise riigi kodakondsusest. «Kui inimene ei soovi muu riigi kodakondsusest loobuda, siis otsus tema Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise kohta ei jõustu ja temale ei ole võimalik korduvat Eesti kodaniku dokumenti välja anda,» ütles PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juhataja Kristiina Raidla-Puhm.

Endine siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Erkki Koort sõnas, et perekond Rutto ja üldse Abhaasia eestlaste murede võti on siseministeeriumis ja riigikogus olemas ning riik saaks olla paindlikum. «Ma ei tea, miks Abhaasia eestlaste probleemi ei lahendata,» sõnas Koort. Tema hinnangul peaks Eesti püüdma väliseestlaste rühmi enda külge siduda, mitte neid eemale tõrjuma.

Siseministeerium teatas, et nemad ootavad endiselt Tartu Ülikooli õigusteadlastelt kodakondsusõiguse analüüsi, mis vastab ka sellele, kas Tartu rahuleping reguleeris Abhaasia eestlaste kodakondsuse küsimust. See saab valmis novembris või detsembris ja alles siis otsustab siseministeerium, kuidas edasi toimida.

Kodakondsuse kaotamine. Foto: Postimees