Kuldsed ajad: pankuriks võis Eestis saada igaüks

Endine pankur Sulo Muldia, nüüdne Laitse lossi peremees, Daimler SP250 roolis. Foto: Liis Treimann

Disainer Sulo Muldia, nüüdne Laitse lossi peremees, oli uue Eesti aja algusaastail üks neid ettevõtlikke, kes hakkas ühel heal päeval lihtsalt panka tegema. Äsja startinud teleseriaali «Pank» taustal meenutab ta, kuidas panga rajamine tegelikult käis. Kogemust tal ses vallas jätkub: tema käsi oli mängus koguni kolme kuulsa panga loos.

Ühel hetkel sai mõõt lihtsalt täis. Nii ei saa ju asju ajada – tõeliselt suuri asju –, kui rahast jääb alalõpmata puudu.

Aga ideid, mida teha, neid jagus. Nelja noore mehe loodud Cross Development, Nõukogude-Soome ühisettevõtte Finest Hotel Group filiaal, korraldas ideede genereerimiseks korra kuus lausa mõttetalguid. Teiste seas, nagu mäletab üks neljast, Sulo Muldia, lõi noil ideeõhtutel vähemalt korra kaasa ka tulevane Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Ent alatasa põrkas Cross Development, kuhu lisaks Muldiale kuulusid Hannes Tamjärv, Peeter Luik ja Andres Saame, oma vähegi ambitsioonikate plaanidega 1980. aastate lõpus ühele ja samale takistusele: raha nappis. «Meil sai kõrini,» meenutab Muldia. «Siis tuli paugust mõte, et kui raha ei ole, on vaja teha pank.»

Pankade rajamine Eesti iseseisvuse taastamise künnisel ja selle saavutamise järel on seoses üleeile alustanud teleseriaaliga «Pank» üle pika aja jälle kuum teema. Üheksakümnendate alguses tekkis panku lausa kümnete kaupa. Nagu nüüdseks näha ja teada, jäi noist enamiku elutee üürikeseks – mis on Eesti-suguses väikses riigis asjade loogiline käik. Ja mis paraku tähendab, et nood pöörased ajad, kui tõepoolest igaühest võis saada pankur, ei tule enam eales tagasi.

Arhitektuuri ja disaini õppinud Sulo Muldia (60), nüüdne Laitse loss peremees Harjumaal, on praeguste standardite järgi üks toonaseid ebatõenäolisi pankureid. Ei olnud tal rahandus- ega majandusharidust. Ent oli midagi, mida tollal oli vähestel.