EKRE püüe nõuda ravimitele käibemaksuvabastust kukkus julmalt läbi

Mart Helme, Jaak Madison ja Martin Helme jutuhoos. Foto: Liis Treimann

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatus vabastada ravimid ja tervise heaks tehtud annetused käibemaksust sai vaid kuue saadiku, EKRE enda liikmete toetuse. Tegu oli tänase riigikogu täiskogu istungi ainsa päevakorrapunktiga.

Ainus hääletus, mis täna kõiki riigikogu liikmeid Toompea suurde saali istungile kutsus, oli konservatiivide ettepanek muuta käibemaksuseadust nii, et teatud ravimid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega inimeste meditsiiniseadmed ja abivahendid oleksid käibemaksuvabad. Istungi alguseks oli kohale tulnud 73 rahvasaadikut. 

«Ettepanek on rahanduskomisjoni poolt põhja lastud ja naeruvääristatud,» nentis EKRE ridadesse kuuluv, parlamendis fraktsioonitu saadik Peeter Ernits hääletuse eel prohvetlikult. Seda aga mitmel põhjusel. 

Nimelt oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik 51 parlamendisaadiku toetus ehk riigikogu koosseisu häälteenamus. Selleks oleks eelnõu algatajatel konservatiividel vaja liitlasi, kuid neid ei paistnud riigikogu saalist mitte kuskilt. Seda ilmestab ka hääletusel osalejate arv – 46. Olgu etteruttavalt öeldud, et EKRE ettepanekut toetas 6 riigikogu liiget, vastu oli 19, erapooletuid 2. Toetajate seas olid ainult EKRE liikmed: Peeter Ernits, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas. 

Ka eelnõu ettekandja Jaak Madisoni sõnavõtt jättis küsitavaks, kui veenvalt erakond ise oma algatusse usub. Nimelt soovitas Madison eelnõu toetada seepärast, et fraktsioonid saaks sellele järgmise lugemise eel ettepanekuid teha näiteks nii põhimõttelises küsimuses nagu käibemaksumäära suurus. Kuna nullprotsendiline käibemaksumäär nõuaks Euroopa Liidu erisust, oleks üks võimalus langetada see viiele protsendile. On asi kiires ajas lähenevate riigikogu valmiste eel või milleski muus, kerkib paratamult õhku küsimus, miks ei kirjutatud taolist ettepanekut eelnõusse juba eos sisse, vaid taotleti ravimitele ja puuetega inimestele mõeldud meditsiiniseadmetele nullprotsendiline käibemaks.

Eelnõu juhtiva komisjoni, rahanduskomisjoni esindaja Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) tegi EKRE ettepaneku maatasa ning hurjutas konservatiivide saadikuid ebaprofessionaalsete sõnavõttude eest Toompea saalis. «Ülbus on see, kui siin saalis esitatakse ebaprofessionaalseid küsimusi. Arvata meid nii rumalaks, et lähme õnge selle provokatsiooniga... Meil on lihtsalt erinevad vaated,» märkis Stalnuhhin. 

«Kui juhtisime tähelepanu, et mitmes Euroopa riigis – Rootsi, Iirimaal, Suurbritannias ja Maltal – kehtib ravimitele käibemaksuvabastus, siis laiutas Keskerakonna poolt kõnepulti saadetud Mihhail Stalnuhhin käsi, nentides, et need riigid on suutnud endale erandi välja rääkida. Kusjuures Malta liitus ELiga samal aastal kui Eesti,» kommenteeris Madison hääletuse järel.

«Väga halb eelnõu igast aspektist: eksitav, kuigi on hullemaid maksuerandeid kui see,» märkis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. Ta toonitas, et EKRE eksib Euroopa Liidu maksupoliitika regulatsioonide vastu ning tahab oma algatusega näidata, justkui oleks Brüsselis mingi ike, mis ei lase Eestil teha otsuseid. «Maksude kaudu sotsiaalpoliitika tegemine on lihtsalt raiskamine,» märkis Ligi kokkuvõtteks. 

Praegune käibemaksu tavamäär on 20 protsenti ning ravimite ja puudega inimeste abivahendite käibemaksumäär üheksa protsenti. 

EKRE: riigi pädevus on teha maksusoodustusi

EKRE algatatud eelnõu seletuskirjas toonitati, et riigi pädevuses on kehtestada eelisvaldkonnad, kus rakendatakse maksusoodustusi, üheks selliseks valdkonnaks võiks olla ravimid ja puuetega inimeste abivahendid.

«Tervise Arengu Instituudi andmetel moodustavad kulutused ravimitele suurima osa ehk 38 protsenti inimeste omaosalusest tervishoiukulutuste katmisel, sealhulgas kulutatakse 16 protsenti käsimüügi- ja 22 protsenti retseptiravimitele,» lisas Madison. 

Käibemaksuvabastuse kehtestamine eelpool nimetatule tähendaks riigieelarvele ligi 30 miljonit lisakulu. Tähenduslik olnuks seadusemuudatus ka heategevusorganisatsioonidele. «Näiteks vähiravifond «Kingitud elu» soetas 2017. aastal ravimeid 1,4 miljoni euro eest ja sellest tulenevalt pidid nad maksma käibemaksu 126 000 eurot. Selle summa eest oleks võimalik alustada 30–40 inimese vähiraviga või tagada 3–4 inimese vähiravi kogu aasta vältel,» seisis eelnõu seletuskirjas. Vähiravifondi andmetel on tänavu nende toetuste maht veelgi kasvanud, prognoositakse, et sel aastal laekunud annetustest kulub käibemaksule hinnanguliselt 200 000 eurot.

«ELiga liitumisel tõsteti ravimite käibemaksumäär 5 protsendile. 2009. aastal tõsteti käibemaksu tavamäära 20 protsendile ning ravimite ja puudega inimeste abivahendite käibemaksumäär tõusis ligi kaks korda ehk 9 protsendile. Valitsus põhjendas tõusu majanduskriisiga ja kinnitas, et kriisi leevenedes langetatakse käibemaks endisele tasemele. Seni pole seda tehtud ning Eesti on Euroopas ühe kõrgeima ravimitele kehtestatud maksumääraga riike,» seisab seletuskirjas. 

Kus on käibemaksuvabastus ja -soodustus?

Eelnõu seletuskirjas toodi välja järgmised Euroopa Liidu riigid, kus ravimitele, sanitaar- ja hügieenitoodetele ja puudega inimeste abivahenditele kehtib käibemaksuvabastus: «Iirimaal on käibemaks ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 0%, Maltal ravimitele 0% ja puudega inimeste abivahenditele 5%, Ühendkuningriigis ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 0%, Rootsis ravimitele 0%.

Märkimisväärne maksusoodustus (eranditega) ravimitele Kreekas, kus käibemaksumäär on 6%, Hispaanias 4%, Prantsusmaal 2,1% (ja abivahendid puudega inimestele 5,5%), Horvaatias 5%, Leedus ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 5%, Ungaris ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 5%, Hollandis ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 6%, Portugalis ravimitele ja puudega inimeste abivahenditele 6%.»