Kremli telekanalid ei kao Eesti vaataja põhipakettidest niipea

Telekanalid. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

• Mõõdukas vaatajahuvi toetab suurte Vene telekanalite levikut
• Viis Eesti erakonda eelistab sanktsioone vältivat meediapoliitikat
• Kremli kanalid teenivad Eestis reklaami- ja edastamistasusid

Kolm suurt Venemaa telekanalit ei kao Eesti televaataja põhipakettidest veel niipea, kuna neid edastavad operaatorid viitavad auditooriumihuvile ja enamus parlamendis esindatud erakondi, välja arvatud EKRE, ei ole valmis tõsiselt arutama nende propagandakanalite keelustamist või nende tegevuse piiramist.

Nelja suurema Eestis teleprogramme vahendava operaatori odavamates põhipakettides on Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), RTR Planeta ning NTV Mir, mis on kõik Venemaa tänase võimu kontrolli all ning edastavad, kes agressiivsemalt ja kes mõõdukamalt, glamuurse meelelahutuse ning Venemaa filmide ja telesarjade kõrval ka rohkem või vähem peidetud propagandat. Tavapäraselt on see valge propaganda, kus tõeseid sündmusi tõlgendavad uudised ja stuudiovestlused Venemaa ametlikust seisukohast lähtuvalt. Näiteks ei toeta Venemaa sõjategevus Süürias mitte  diktaator Bashar al-Assadi režiimi, vaid on suunatud islamiäärmuslaste vastu. Tõde ja vale saavad kokku halli propaganda käsitlustes. Nii vastab tõele see, et Eesti, Läti ja Leedu justiitsministeeriumid on tegelenud võimaliku Venemaale kui NSV Liidu õigusjärglasele esitatavate okupatsioonikahjude nõude juriidilise analüüsiga, valeväide aga see, et Balti riigid liitusid NSV Liiduga vabatahtlikult ja mingit okupatsiooni ei olnud. Aeg-ajalt jõuab vaatajani ka täiesti must propaganda. Üks karmimaid näiteid pärineb 2015. aasta kevadest, mil Pervõi Kanali, RTR-i ja Russia Today uudised kasutasid Eestist kui natsiriigist rääkides Eesti rahvusringhäälingus näidatud musta huumori sketši «Eesti otsib neonatsi» näitena natsismi levimisest Eesti koolides.

Miks ei näita telepildi pakkujad Soome televisiooni, küll aga transleerivad 40 vene kanalit, imestas kolumnist Erkki Bahhovski hiljutises Postimehe arvamusloos. «Majanduspoliitiliselt ja ajalooliselt peaksime elama Euroopa ruumis, aga telekanalite järgi elame me raudselt Vene kultuuriruumis,» kirjutas ta.

Vene kanalid on pakettides vaatajahuvi tõttu, Soome vastu on huvi leige

Televisioon, nagu ka selle vaatajani viimine on äri, mis sõltub nõudlusest. Eesti turul tegutseb neli suurt operaatorit, kelle põhipakettide igakuine maksumus algab kuuest eurost. Lisaks tegutseb Eestis mitukümmend väikeoperaatorit ja ilmselt on ka pisikesi piraate, kes varastavad programme, levitavad neid kortermaja võrgus ja koguvad selle eest näiteks 3 eurot kuus. Suurte operaatorite odavamates põhipakettides on sõltuvalt operaatorist 20-50 telekanalit, mis tekivad sinna kahel põhimõttel. Eesti avaõiguslikud kanalid ETV, ETV2 ja ETV+ peavad olema kõigile kättesaadavad sõltumata teleri asukohast. Nii ütleb seadus. Teised telekanalid jõuavad põhipakettidesse eelkõige nõudluse kaudu – mida suurem on vaatajahuvi, seda kindlamini telekanal selles paketis on. «Ehkki Venemaa kanalite vaadatavuse trend on aastate lõikes languses, on vaatajahuvi siiani märkimisväärne. Uuringud näitavad, et venekeelsete kanalite vaatajate hulgas on ka vene keelt oskavad keskealised ja vanemad eestlased,» ütles Elisa TV teenuste valdkonna juht Silver Soomre. Ta lisas, et kuna suuremaid Vene telekanaleid edastavad kõik Eesti operaatorid, siis on need konkurentsi tõttu baaspakettide osaks, Soome telekanalid on saadaval valikkanalitena. Telia televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik kinnitas samuti, et telekanalite paigutamine erinevatesse pakettidesse põhineb vaatajate eelistusel. «Eraettevõtted lähtuvad siin eeskätt turumajandusest ja konkurentsisituatsioonist,» ütles Kiik Postimehele. «Edastame kanaleid, millele on riik andnud edastusloa, kuid hinnang Eestis levivate kanalite sobivuse kohta peab tulema tururegulaatori ehk riigi poolt,»» lisas ta. Kiik ütles, et Soome avaõigusliku Yleisraadio telekanalite vaadatavus on madal ning aastatega kogu aeg langenud. «Ilmselt mängib siin rolli ka soome keele oskajate arvu vähenemine. Samal ajal on näha, et ingliskeelsete kanalite osakaal on järjest suurem,» märkis Kiik.

Satelliitoperaator TVPlay Home ehk endine Viasat tegutseb Balti riikides ning arvestab telekanalite pakettidesse paigutamisel kõigi kolme riigi auditooriumi ootustega. «Kuna me arvestame kogu Baltikumi auditooriumihuvidega, siis sellest lähtuvalt on Soome telekanalite populaarsus meie jaoks täna madal ning arvestades satelliitsignaali kulusid ei ole nende lisamine meie pakettidesse majanduslikult otstarbekas. Vähemalt hetkel mitte, kuid jälgime igapäevaselt telerivaatamise trende ja teeme kliendiuuringuid ning ei välista, et tulevikus võiks midagi muutuda. Kõik sõltub televaatajatest,» ütles TVPlay Home kommunikatsioonijuht Karin Laurima. STV juhatuse liige Dmitri Kuzmin märkis suurtele Venemaa telekanalitele viidates, et vaadatavamad telekanalid võivad ka ise nõuda operaatorilt nende sisu paigutamist kõige populaarsemasse paketti.

Kõik tasulisi teleteenuseid pakkuvad ettevõtted maksavad pakettides olevatele telekanalitele ka tasu, mille suurust nad lepingute konfidentsiaalsusele viidates ei avalda. Samuti ei avalda operaatorid andmeid oma auditooriumi kohta ning seetõttu me ei tea nende kanalite saadete vaatajate arvu ja turuosa. Vene kanalid omakorda müüvad Eesti turule suunatud reklaamisekundeid ning teenivad raha.

Venemaa kanalite endine hoog Eestis on raugenud

Venemaa mõjutustegevusest räägitakse üha rohkem ja üha karmima tooniga, kuid nende «esimese ekraani» hoog Eestis on raugenud või vähemalt jäänud samale tasemele. Nii on näiteks PBK turuosa langenud kümne aastaga kaheksa protsenti. 2008. aastal sai PBK kiidelda enam kui 12 protsendilise osakaaluga kogu vaatamisajast, siis selle aasta septembris oli see langenud 4,4 protsendini, selgub Kantar Emori telemõõdikutel rajanevast uuringust. Teised kaks suurt Eestis nähtavat Venemaa telekanalit NTV Mir ja RTR Planeta on vaatamisaja osakaalult viimastel aastatel olnud üsna stabiilselt 4-5 protsendi juures. Rahvusringhäälingu venekeelse kanali ETV+ lineaarsed vaatajanumbrid on kõikunud ühe protsendi künnisel. ETV osakaal oli septembris üle 13 protsendi, Kanal 2 oli see üle 10 protsendi ja TV3 osakaal 9 protsenti.

Analüütikud toovad välja kolm peamist põhjust, miks venekeelsete kanalite vaataja on teleri eest lahkunud ja miks neid sinna juurde ei tule. Esiteks kasvab võimalus vaadata üha rohkem kanaleid ja programme läbi erinevate seadmete ning suureneb nende inimeste hulk, kellel polegi kodus telerit. Teiseks oskavad nooremad venelased juba üsna hästi lisaks emakeelele ka eesti keelt ning veel mõnda võõrkeelt ning ei ole seetõttu jäigalt seotud ainult venekeelsete programmidega.  Tegelikkus on ka see, et vanem televisiooniusku põlvkond venekeelseid hakkab meie hulgast lahkuma. Ilmselt on tekkinud ka mingi hulk inimesi, kes ei usu ega usalda kedagi ega midagi ning eelistavad meelelahutust. Seda näitab kasvõi venekeelsete meelelahutuskanalite nagu TNT ja Dom Kino enam kui üheprotsendiline osakaal.

Traditsiooniliselt ei jõudnud ühegi venekeelse telekanali saade septembris Eestis vaadatavuse esimese kahekümne hulka, aga venekeelsetest saadetest olid Kantar Emori uuringu järgi vaadatavamad PBK «Eesti Uudised», mida vähemalt ühe minuti jooksul jälgis 30 000 inimest (2,5 protsenti) ja RTR Planeta kokkuvõttev uudistesaade «Nädala sõnumid», mida vaatas 26 000 inimest (2,1 protsenti). PBK peamine Venemaalt lähtuv igaõhtune uudisteprogramm «Vremja» kogus 20 000 vaatajat ehk 1,7 protsenti.

Kõik Venemaa suured telekanalid on keskvõimu kontrolli all

Kõik Venemaalt lähtuvad üldhuvi programmi edastavad telekanalid on rohkem või vähem keskvõimu kontrolli all. Suurim omanik on Venemaa Riiklik Televisiooni ja –raadiokompanii, kellele kuuluvad sellised telehiiud nagu Pervõi Kanal, RTR ja Rossija24.  Eestis, Lätis ja Leedus on ilmselt kõige tuntum PBK, mis kuulub Lätis registreeritud kontserni Baltijas Mediju Alanse peakorteriga Riias. Suur osa PBK programmist on siiski ülevenemaalise Pervõi Kanali toodang.

Algselt riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti juurde loodud Russia Today on nüüdseks iseseisva riikliku ettevõtte RT all. Tegemist on ingliskeelsele auditooriumile suunatud ja paljudes riikides edukaks osutunud propagandauudiste kanaliga. NTV kuulub riigi enamusosalusega ettevõttele Gazprom. Mitmed propagandakanalid on peidetud teistesse Venemaa keskvõimu kontrollitavatesse eelarvetesse, näiteks hoiab kaitseministeerium oma rahade eest käigus telekanalit ja uudisteportaali Zvezda. Pealinna Moskva eelarves on kolm telekanalit, mida saab vaadata üle riigi ning välismaal.

Kui kõrvutada suuremate Vene kanalite parima vaadatavuse aja saatekavasid, selgub üsna huvitav muster. Kella 16 ja 21 vahel võib PBK, RTR Planeta ja NTV vahel liikudes peaaegu igal ajahetkel leida uudiseid või poliitilisi arutelusaateid, samamoodi võib nende kanalite vahel liikudes saada kogu aeg osaliseks meelelahutusest, olgu selleks uus Venemaa seriaal või film.

Eesti erakonnad on Vene kanalite survestamisel ettevaatlikud

Kuuest riigikogu erakonnast viis on Venemaa telekanalite keelustamise, survestamise või piiramisega ettevaatlikud, vaid EKRE rakendaks naaberriigi propagandakanalite vastu survemeetmeid.

Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar ütles Postimehele, et Eesti meediapoliitika korraldamise lähtepunktiks on meediavabadus. «Igasugune meedia piiramine peab olema selgelt põhjendatud, ka sellise meedia piiramine, mille sõnumitega me ei nõustu,» märkis Saar. «Piiramise asemel toetame me pigem selliseid meetmeid, mis aitavad hoida kõiki Eesti elanikke ühtses ning vaba meediaga kaetud inforuumis ning lõimida Eesti elanikke sidusamaks ühiskonnaks,» lisas ta, viidates rahvusringhäälingu venekeelsele kanalile ETV+ ja kultuuriprojektidele Narvas. Minister kinnitas samas, et Eestit laimava, halvustava või moonutava väärinfo levitamist ei tohi tolereerida. Kuna mitmed Eestis edastavate kanalite omanikud on registreeritud mõnes Euroopa Liidu riigis, siis peab Eesti võimalike piirangute kehtestamisel lähtuma ka Euroopa Liidu seadusandlikust raamistikust. «Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv annab tulevikus võrreldes praegusega efektiivsemad hoovad meediateenuste levi piiramiseks, mis selgelt, oluliselt ja raskelt kahjustavad avalikku julgeolekut, sealhulgas riikliku sisejulgeoleku ja kaitse tagamist,» sõnas kultuuriminister. «Samas tuleb veelkord rõhutada, et meediateenuse piiramine on meetod, mille kasutamine saab olla vaid väga erandlik ja peab olema erakordselt mõjuvalt põhjendatud.»

Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu kinnitas samuti, et kanalite tegevuse või levitamise takistamine eeldab väga suurt vajadust ja hoolikat kaalumist. «Eesti ei ole suletud riik, kus ükskõik milline informatsioon, ka ebameeldiv, on tsenseeritud. Tänapäeval pole ka ühe-kahe kanali sulgemisest kasu, sest meedia tarbimise valikuvõimalused on tohutult suured,» ütles Sarapuu, viidates internetile ja sotsiaalmeediale. «Igasugune kanalite piiramine või takistamine ilma kriitilise vajaduseta annab võimaluse kritiseerida Eestit meedia tsenseerimises, vaenulikkuses või demokraatlikust riigikorrast kaugenemises ja sellisel juhul võib rahvusvaheline ja sisepoliitiline kahju olla kasust suurem,» lisas ta.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi nimetas sõna- ja meediavabadust hapraks väärtuseks, mille piiramine ei pruugi anda soovitud tulemust. «Minu kindel eelistus on reguleerida neid asju hea tavaga ja jätta avalikkusele võimalus tava järgimist hinnata. Nende kanalite sisu, toon ja kõverpeegel aitavad kontrasti kaudu omamoodi väärtustada vaba ajakirjandust,» ütles Ligi. Ta lisas, et vaba ajakirjandus peaks aga paljastama Eesti poliitikute koostööd Venemaa propagandakanalitega. «Vene kanalite keelamine tähendaks, et peaksime keelama ka eestikeelsed lamemaalaste alternatiivkanalid. Tallinna TV või Pealinn ei ole vähem Eesti-vaenulikud kui PBK, nad lihtsalt on praeguse võimuliidu toetamiseks pisut lambanahka peale tõmmanud,» märkis Ligi.

Isamaa meedianõuniku Mart Luige sõnul ei saa demokraatlik sõna- ja meediavabadust hindav riik otseselt piirata telekanalite levikut tingimusel, et nad täidavad Eesti seadusi ja oma litsentsi tingimusi. «Küll aga tuleb nad panna vastutama konkreetsete rikkumiste eest ja teha seda võimalikult tõhusalt. Laimu ja väärinfo esitamist Eesti territooriumil levitatavates venekeelsetes kanalites peab kõigiti taunima ja kasutama täna seaduses ettenähtud võimalusi selle takistamiseks. Näiteks saab laimamise eest nende kanalite esindajaid vastutusele võtta samamoodi, nagu mistahes muu Eestis tegutseva meediaettevõtte puhul,“ rääkis Luik. Tema sõnul on Isamaa aga seisukohal, et Eesti ei peaks taotlema kohtu kaudu venekeelsete kanalite keelustamist. Luik viitas Leedu näitele, kes keelustas ajutiselt ühe Vene kanali edastamise ja vaatajad liikusid teisele Venemaa kanalile, kus esitati sarnast vaenulikku propagandat. «Selline samm pole ka eriti tõhus, sest Venemaa propaganda levib paljude erinevate tehniliste platvormide vahendusel ja nende kõigi keelustamine või sulgemine pole võimalik,» ütles Luik.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Herkel märkis, et eraoperaatorite pakutava valikuvõimaluse seaduslikuks kitsendamiseks nii, et see soodustaks Eesti rahvusringhäälingu positsiooni turul, tuleb analüüsida Venemaa mõjutustegevuse ja telekanalite sisu ning leida õiguslik alus telekanali edastamise keelamiseks või piiramiseks. «Kuna Venemaa mõjutustegevus on kauakestev ja agressiivne, siis tuleb nende küsimustega tegeleda viisil, mis aitaks Eestis levivat venekeelset infovälja tasakaalustada ja muuta,» ütles Herkel. «Ma ei pea keelamist üldjuhul parimaks võimalikuks poliitikaks, aga lisaks ideoloogilisele sisule on probleemiks ka see, et erinevate venekeelsete kanalite rohkuse korral ei leia Eestis elav venekeelne vaataja ETV+ üles,» lisas ta.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et Eesti peaks propagandakanalite levikut piirama. «Riigil on mitmeid võimalusi kas ajutiselt või alaliselt peatada selliste programmide edastus, mis on vaenu õhutavad või meie põhiseaduslikku korda õõnestavad. Kohtute kaudu ei ole see ilmselt kõige tõhusam, täitevvõim saab aga vajadusel keelata kanalite edastamise päevapealt,» rääkis Helme. Ta lisas, et riigil on võimalik avaldada operaatoritele survet teatud kanalite pakettidest eemaldamiseks ning võimalik otse blokeerida teatud kanalite edastust. «Lisaks telekanalitele tuleb silmas pidada ka infoportaale, mille blokeerimine on tehniliselt veelgi lihtsam. Selleks on meil olemas niisugune ebakompetentne amet nagu RIA,» ütles Helme.

Läti, Leedu ja Ukraina on püüdnud Vene telekanaleid survestada

Veel enne Krimmi okupeerimist ja sõja algust Ida-Ukrainas keelas Leedu kohus oktoobris 2013 kolmeks kuuks PBK edastamise, kuna see telekanal näitas saadet, mis eitas Nõukogude eriväelaste osalemist tsiviilelanike tapmises Vilniuses 1991. aasta jaanuaris. Pool aastat pärast Krimmi okupeerimist, mais ja oktoobris 2014, trahvis Läti televisiooni- ja raadiokanaleid kontrolliv nõukogu PBK-d Ukraina sündmuste erapooliku kajastamise eest 3600 euroga.

Venemaaga sõdiv Ukraina oli veelgi radikaalsem. Kiievi kohus otsustas, et kõik need telekanalid, kes nimetavad Krimmi Venemaa territooriumiks, on keelatud. Nii kadusid Ukraina kaabellevist Pervõi Kanal, RTR, NTV, Rossija24 ning Russia Today. Keeld laienes mõneti üllatuslikult Venemaa opositsioonilisele kanalile Dožd, kuna ka nemad väitsid korduvalt Krimmi Venemaa osaks.