Otsepilt: parlamendisaadikud asuvad tuleva aasta riigieelarvet arutama

Video ei ole enam kättesaadav.

Täna kell 14 alanud riigikogu täiskogu istungil arutatakse 2019. aasta riigieelarve seadust.

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Kaks eelnõud kolmandal lugemisel 

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (652 SE) viiakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt. Eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Eelnõuga liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Samuti laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Lapsepuhkust on eelnõu järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest. Teise lugemise käigus viis komisjon eelnõusse sisse muudatuse, mis võimaldab vanemal kasutada ka surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest sellele mõeldud lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule. Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Muudatuse eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine.

Kuna hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei toimu toetuste jagamist enam Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu ja see kaotatakse. Eelnõu järgi ei ole enam seaduses kirjas Eesti Punase Risti rahastamist vaid Eesti Punase Risti rahastamine jätkub edaspidi Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.