Kõige raskemini ligipääsetav eestlastega küla

Pjotr Ivanov Pshu surnuaial oma vanaema Liisa (vasakul) ja vana-vanaonu tütre Leena kalmudel. Uued ristid tegi Pjotr neile just sel suvel. Taga paistab ka Pjotri isa, Liisa poeg Sassi haud. Foto: Birgit Püve

Leidsin tõestuse, et peale viie seni hästi tuntud eesti küla Abhaasias elas eesti peresid sealkandis veel kaugel Kaukasuse aheliku jalamil, tänapäevalgi raskesti ligipääsetavas Pshu külas.

Sisuliselt ainus allikas 19. sajandi lõpus Musta mere äärde kolinud eestlaste asumisest Pshu külla pärineb Sotši lähedal Eesti Aiakeses elanud ja 1925. aastal Eestisse kolinud August Ingermaa mälestustest. Juba Tallinnas elades kirjutas ta Eesti Aiakese elanike kohta: «Vennad Peet Laan ja Jakob Laan – Saardest. Need vennad Laaned asusid pärastpoole Šamiili orgu (Pšuu).»

Veel mainib Pshu küla omaaegse Eesti Ringhäälingu üks asutajaid Karl Reinmann-Reinaste, kes käis Peterburi Eesti Hariduse Seltsi ülesandel 1914. aastal uurimas eesti asundusi Musta mere ääres. Tema tõi Pshu välja nende väiksemate Kaukaasia asunduste nimekirjas, kus elas tema teada vähemalt kolm eesti peret.