/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2011/11/22/847652t1h094c.jpg)
Täna Tadžikistani vanglast vabastatud lendur Aleksei Rudenko ütles, et kõige tähtsam on tema jaoks praegu kojujõudmine.
Rudenko jaoks on tähtsaim kojujõudmine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oma vabastamisest sain teada alles hommikul kohtuistungil,» ütles Aleksei Rudenko täna õhtul Postimehele antud lühikeses telefoniusutluses. «Mul ei olnud mitte mingit kindlust selle kohta, et meid vabaks lastakse.»
Rudenko sõnul oli lenduritele ka esimese astme kohtuprotsessi ajal kõneldud, et nad lastakse vanglast välja, tegelikkuses aga kuulutati hoopis 10,5-aastane vanglakaristus. Sellest võeti kohe kaks aastat maha, kuid otsus muutis kohtualused väga skeptiliseks igasuguste lubaduste suhtes.
«Praegu on tuju hea, kõik on hästi ja muidugi on saabunud suur pingelangus,» sõnas Aleksei Rudenko. «Oleme siin koos meie advokaadiga (Gulom Bobojev – toim), ümberringi on palju inimesi.»
Sadovnitši ja Rudenko jäid Tadžikistani kohtus siiski süüdi salakaubaveos ja ebaseaduslikus piiriületuses, kuid prokuratuuri taotlusel vähendas teise astme kohus neile mõistetud karistust 2,5 aastani. Sellest kaks aastat läks Tadžikistani presidendi väljakuulutatud amnestia arvele, ning ülejäänud pool aastat olid lendurid juba selles Kesk-Aasia riigis enne kohut türmis oodanud.
Aleksei Rudenko sõnul on hetkel on tema jaoks kõige tähtsam kojujõudmine. Kolmapäeval kavatseb ta lennata Tadžikistani pealinnast Dušanbest edasi Riiga, kus tal on elamispind, ning veeta seal mõned päevad, seejärel aga tulla oma autoga juba Eestisse.
Rudenko ütles, et loodab ka tulevikus lennukit juhtida, kuid selleks on tarvis läbida taas arstlik komisjon, ning vangla-aeg ei ole tervisele kasuks olnud. Eesti kodanikust lendur sõnas, et on tänulik Eesti konsulile Margus Solnsonile, kes tegutses tema huvide kaitsel Tadžikistanis professionaalselt. «Tundsin, et toetus mulle on olemas, mind tuldi vanglasse külastama jne,» kinnitas ta.