Suvel riigikogust lahkuma pidanud ning nüüd erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juhtiv Liisa Oviir teatas sel nädalal, et ei kandideeri eelseisvatel parlamendivalimistel. Kas tõesti piisas talle sellest vähesest ajast, mis ta poliitikas olla jõudis? Kindlasti mitte! Liisa Oviir tahab luua Eestis uut naisliikumist ja ütleb, et tulemuste saavutamiseks peab see olema apoliitiline.
Liisa Oviiri kodumaja ukse kõrval seisab kiik, mis oma kooruva värvi ja nagiseva konstruktsiooni tõttu torkab neti maja taustal silma. Selliste majade hoovides on tavaliselt valged, peene olemisega pinkkiiged või hoopis värviliste patjadega aiakiiged.
Aga perenaine armastab vanu asju: see vana kiik kuulus tema emapoolsele vanaisale, klaver elutoas aga isapoolsele vanaemale. «See, kuidas end läbi põlvkondade näha, on oluline,» ütleb ta.
Te ei kandideeri eelseisvatel valimistel riigikokku. Mul on sellest kahju, sest Eestis on naisi poliitikas liiga vähe. Sotside hulka on pärast Urve Palo lahkumist küll tulnud Katri Raik ja Marina Kaljurand, kuid muudesse erakondadesse pole tuntud naisi lisandunud. Kaja Kallas juhib Reformierakonda, kuid arvamusküsitluste järgi on ta seis keeruline. Teie ise ka – saite erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juhiks ja lasite kohe kõpsti poliitikast jalga. Miks nii?
Mul on mitu teemat, millega kavatsen tegeleda. Üks neist on poliitika ja korruptsioon. Ma ei lahku poliitikast, vaid ainult palgalise poliitiku kohalt. Sest teine, millega tahan palju süvenenumalt edasi tegeleda, on naiste teemad.
Ma ei kandideeri selles valimistsüklis. Olin nagunii kahevahel. Ning kui tuli komisjoni juhtimine, siis oli ju selge, et pidin tegema otsuse. Olles riigikogu või valitsuse liige, ei saaks ma olla selle komisjoni liige, ammugi mitte juht. Nii et kui osaleksin valimiskampaanias, siis ma ju kontrolliksin iseennast.
Ma ei loobu poliitikast. Poliitikat saab teha ka väljaspool palgalise poliitiku elukutset. Nii saan keskendunult tegeleda teemadega, mis on mulle kõige olulisemad.