Joogikõrte ja vatipulkade viimnepäev tuleb aina lähemale

Joogikõrred lähevad ilmselt keelualla. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Juba mõne aasta pärast kaovad Euroopast ühekordsed plastnõud, noad-kahvlid-lusikad ja vatitikkude pulgad, sest need moodustavad 70 protsenti maailmamerd reostavast prügist.

Plasttaldrikud, vatitikud, joogikõrred, kokteilisegajad ja õhupallipulgad keelustatakse Euroopa Liidus ilmselt 2021. aastal, selle ettepaneku poolt oli kesknädalal Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.

Varsti tuleb parteidel leida uus võimalus oma õhupalle jagada, sest kinnituspulgad keelatakse ilmselt euroliidus ära. Foto: Mihkel Maripuu

Ühekordse plasti keelustamist põhjendatakse sellega, et need moodustavad 70 protsenti mereprügist. Keelustamisettepaneku poolt oli 51 saadikut, kümme oli vastu ning kolm jäi erapooletuks. Eurosaadikud täiendasid keelatavate asjade nimekirja veel õhukeste kilekottidega, oksüdantide toimel laguneva plasti ja vahtplastist toidukarpidega.

Aastaks 2025 tuleb liikmesriikidel märgatavalt vähendada mitmete teiste pakendite, millel puudub alternatiiv, kasutamist. Näiteks burgeri- ja võileivakarbid, puu- ja köögiviljade, magustoitude ja jäätisepakendeid. Plastpudeleid tuleb hakata eraldi koguma ning taaskasutama, aastaks 2025 peab pudelite taaskasutus küündima 90 protsendini.

Ka tahab euroliit piirata plasti sisaldavate sigaretifiltrite kasutamist, sest konid moodustavad suuruselt teise koguse ühekordsest plastist jäätmed. Üks sigaretikoni reostab 500 kuni 1000 liitrit vett ja tee ääres kulub selle kõdunemiseks 12 aastat.

Ka pannakse liikmesriikidele kohustus pooled mahajäetud ja plasti sisaldavatest kalavõrkudest merest välja tuua ning vähemalt 15 protsenti neist tuleb aastaks 2025 taaskasutada. Kalavõrgud moodustavad pea 27 protsenti Euroopa randadest leitud prügist.

Euroopa riigid ise peavad seisma hea selle eest, et tubakafirmad tasuksid ise suitsukonide kokku kogumise, transpordi ja ümbertöötlemise eest. Sama tuleb nõuda ka kalavõrkude tootjatelt.

Euroopa Parlamendi infobüroost öeldi Postimehele, et europarlamendi täiskogu hääletab oktoobris sel teemal parlamendi seisukohta läbirääkimisteks ELi Nõukoguga (ehk liikmesriikidega) uute eeskirjade lõpliku sõnastuse leidmiseks. Läbirääkimised algavad, kui mõlemad institutsioonid on oma seisukoha vastu võtnud. Nõukogul veel seisukohta ei ole.