/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/11/22/847700t1hd84d.jpg)
Päästeameti reformimise ajal palgatakse juurde uus peadirektori asetäitja, kelle tööks hakkavad olema haldus- ja personaliküsimused.
Päästeamet saab ühe juhi juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduseelnõu eesmärk on päästevaldkonna juhtimisstruktuurid ümber korraldada nii, et mitmed juhtimisülesanded liiguvad päästekeskustest päästeametisse,» selgitas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnajuhataja ülesannetes Priit Laaniste.
Ta lisas, et uut peadirektori asetäitja ametikohta on vaja, kuna päästeameti vastutus ja tööülesanded laienevad. «Päästeameti rolli suurenemine on vajalik selleks, et kokkuvõttes saaks päästeasutustes juhtide arvu vähendada, st päästekeskustest kaovad mitmed juhikohad ära,» kinnitas ta. Uus peadirektori asetäitja hakkab vastutama arenduse, halduse, personali ja asjaajamise eest, samuti rahanduse ja õigusvaldkonna eest.
Laaniste möönis, et järgmisest aastast antakse suur hulk hooneid üle Riigi Kinnisvara ASi ning hoonete haldamisega seotud ülesandeid jääb vähemaks. «Sellegipoolest, päästevaldkond on eriline oma väga suure hulga eritehnika poolest ja selle haldamine ning tehnikapargi arendamine on vastutusrikas roll,» kinnitas ta.
Ametniku kinnitusel on siseministeeriumi jaoks oluline hinnata tervikpilti päästeameti juhtimisel. «Tsentraliseerimisega kaasneb juhtide arvu oluline langus uues ühtses päästeametis, mis toob kaasa ka olulise kokkuhoiu,» kinnitas Laaniste. Ta lisas, et päästeameti uue struktuuriga kaotatakse ära dubleerivad juhtimisfunktsioonid. Kui tänavu oli päästeametis ja päästekeskustes kokku 104 juhi ametikohta, siis uuest aastast jääb ühtses päästeametis alles 84 juhi ametikohta. Ehk kokku väheneb juhtide arv 22 võrra ehk 21 protsenti ning seda keskastme juhtide arvelt.
«Seega kokkuvõttes on tegemist väga olulise juhtide arvu vähendamisega ja siseministeerium peab sellist muudatust piiratud ressursside kasutamisel väga oluliseks,» selgitas Laaniste. Ametniku sõnul on täna päästevaldkonnas päästeamet ja neli regiooni, kellel kõigil on oma juhtimis- ja tugifunktsioonid. «Väikeses Eestis ei ole mõistlik, et igas regioonis on oma raamatupidamis-, personali- jm tugimeeskonnad.»
«Samuti tuleb rõhutada, et erinevalt varasemast hakkab päästeamet kõiki eeltoodud tegevusi rakendama tsentraalselt ning enam ei ole antud valdkondades vastutust edasi delegeeritud päästekeskustele,» ütles Laaniste ja lisas, et päästeametil saab olema oluliselt rohkem ülesandeid. «Oluline on, et vastustus nende ülesannete eest oleks võetud juhtkonna tasandil. Sellest ka peadirektori asetäitja ametikoht.»
Täna on päästeametis kaks peadirektori asetäitjat, kellest ühe ülesanneteks on päästetöö, demineerimistöö, hädaabiteadete menetlemise ja ennetustöö korraldamine. Teise peadirektori asetäitja ülesandeks on tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerimise rahanduse, personali ja asjaajamise korraldamine.
Kui suur hakkab olema uue juhtivtöötaja palk, siseministeeriumist teada saada ei õnnestunud.