/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/10/11485828t1hdb0b.jpg)
Eesti 200 liige Kristina Kallas taunib tasuta asjade lubamise rallit ning peab lasteaia kohatasude kaotamist pikas plaanis valeks käiguks.
Eesti 200: lasteaia kohatasude kaotamine on vale käik (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
««Tasuta asjade» jagamise lubadused on enne valimisi hoogu sisse saamas ja eile teatasid erakonnad, et tasuta peab olema ka lasteaed. Meil on juba tasuta ühistransport, tasuta kõrgharidus, lubatakse ka tasuta hooldekodu kohta ning lasteaia kohatasude kaotamine Eesti pika plaani seisukohast on vale käik,» ütles Kallas.
Tema sõnul on Eesti alusharidusse ja üldharidusse lisaraha juurde vaja nii õpetajate palkade tõusuks, õppematerjalide arendamiseks ja loomiseks, huvitegevuse toetamiseks kui ka taristu arendamiseks.
«Kui riigieelarvest on võimalik leida 65 miljonit eurot kohatasude kaotamise katteks, siis tuleks see raha pigem investeerida hariduse kvaliteedi tõstmisesse, näiteks nendesamade lasteaia õpetajate palkadesse ja lasteaia õppematerjalidesse. Meil aga juba täna terendab olukord, kus lasteaia kohatasu küll on mõnes omavalitsuses juba imeväike, kuid WC paberi peab lapsevanem ise lasteaeda muretsema või lastevanemate korjandusega ehitatakse lasteaiale uus põrand,» kommenteeris Kallas.
Kallase hinnangul peaks eesmärk olema just alghariduse kvaliteedi tõstmine mitte see, et tänane tase säilib, aga see on lihtsalt tasuta. «Pealegi on arusaamatu, mis probleemi kohatasude kaotamisega lahendama minnakse, kuna täna käib lasteaias valdav enamus Eesti lastest, lasteaia kohatasust saab vabastada majanduslikes raskustes pered,» lisas ta.
Kallase sõnul peab alushariduse debattides ja otsustes olema keskmes lapse heaolu ja temale loodava keskkonna turvalisus ja kvaliteet, mitte see, kas miski on tasuta.
«Eesti 200 seisukoht on, et hariduse juhtimine riigis tervikuna vajab pikas vaates muutmist. Lasteaiad tuleb muuta üldharidussüsteemi osaks ja nad peavad olema koos üldhariduskoolidega riikliku haridusvõrgu osa. Ühtses haridusvõrgus peab keskmes olema kvaliteet ja lasteaiateenuse kättesaadavus kõigile võrdsetel alustel ehk arutada võiks ühetaolise lasteaia kohatasu määramist või tasu lae kehtestamist,» selgitas ta.