/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/05/11469508t1h9cf3.jpg)
Kuigi Marika Korolevi advokaadil Robert Sarvel on rekordiliselt õnnestunud ühe solvava netikomentaari eest kliendile välja nõuda 1800 eurot, ei usu ta, et inimesed kommentaare raha teenimise eesmärgil ära kasutama hakkaksid.
Netikommentaaride rekordhinnad: ühe solvangu eest 1800 eurot (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu rekord on 1800,» vastas Sarv küsimusele, kui palju on tal õnnestunud solvava kommentaari eest hüvitist välja nõuda. Sealjuures ei pidanud klient advokaadi sõnul isegi kohtu poole pöörduma – solvaja oli vabatahtlikult valmis selle summa ära maksma.
Seda, kui palju üks halvustav kommentaar selle autorile maksma võib minna, oleneb Sarve sõnul aga siiski konkreetsest juhtumist. «Ma ei tahaks niimoodi öelda, et üks nii-öelda halb kommentaar on x eurot,» sõnas advokaat, lisades, et kommentaari eest, mis on lühiajaliselt üleval olnud ja seejärel maha võetud, ei pruugigi üldse raha saada.
Kui tegemist on aga korduvate kommentaaridega, mida on pikema aja jooksul internetiavarustesse jäetud, võivad Sarve sõnul hiljem karistuseks määratud summad ka neljakohaliseks küündida. Nii tõi ta näiteks juhtumi, kus blogipidaja läks kohtusse tema kohta kirjutatud kolme ebaõiglase väitega, mistõttu pidi väidete esitaja need ümber lükkama ja maksma lisaks veel 500 eurot kompensatsiooni. Marika Korolevi näite puhul mõistis kohus 26 kommentaari eest välja seevastu juba 1500 eurot.
Seda, et inimesed hakkaksid nüüd pärast suurt avalikku tähelepanu halvustavaid kommentaare raha teenimiseks ära kasutama, advokaat aga ei usu. «Ma arvan, et me ei ole veel sellisel Ameerika tasemel, kus inimesed lähevad kuskile kasiinosse ja lavastavad kukkumise selleks, et nõuda siis suurt valuraha,» kommenteeris Sarv. Samuti on tema sõnul kohtutel alati võimalik sellistele asjadele reageerida. Kui kohtunikud tunnevad, et kohtusse ei minda enam oma head nime kaitsma, vaid raha teenima, jäävad need hagid Sarve sõnul rahuldamata või jäävad hüvitised nii marginaalseks, et inimeste huvi kaob lihtsalt ära. «Ma ei usu, et sellest tekib ärimudel,» sõnas Korolevi advokaat.