Kemerovo protsessi tunnistaja paljastus: milline karm saatus ootab jõugust väljaheidetuid

Tunnistaja väitel visati Maksim Podobed ja Aleksei Seltsenkov ehk Pomidor rikkumise pärast Kemerovo jõugust välja. Foto: Tairo Lutter

Harju maakohtus täna Kemerovo grupeeringu kohtuprotsessil tunnistusi andnud anonüümse tunnistaja sõnul heideti kolm kohtu all olevat süüalust eelmisel aastal hierarhiareeglite rikkumise pärast jõugust välja ja sisuliselt olid nad pärast seda lindpriid, kes kaotasid igasuguse kaitse.

Tunnistaja, kellele kriminaalmenetluses oli antud nimi Tatjana Smirnova, rääkis videosilla vahendusel läbi hääle moonutamise süntesaatori, et on olnud ise kuritegevusega lähedalt seotud ning tunneb isiklikult kõiki saalis istuvaid süüaluseid. Kemerovo grupeeringu juhtimises süüdistatavat Vjatšeslav Gulevitšit tunneb tunnistaja oma sõnul üle kümne aasta ning teisi süüpingis olijaid samuti juba aastaid.

Tunnistaja sõnul ta ise Kemerovo grupeeringusse kuulunud ei ole. Tunnistusi annab ta enda sõnul vabatahtlikult ja omal initsiatiivil. Täpsema motiivi jättis ta ütlemata.

Tunnistaja rääkis, et kolm kohtualust – Aleksei Seltsenkov hüüdnimega Pomidor, Maksim Podobed ja Andrei Dron otsustasid lahendada ühe tänavakaubitseja pärast tekkinud tüli rivaalitseva Okunevi jõuku kuuluva Stjopaga ning temaga füüsiliselt arveid klaarida. Mehed jätsid oma plaanist rääkimata Aleksandr Kozlovile, kes oli Seltsenkovi, Podobedi ja Droni ülemus ning pidi jõugu hierarhia järgi ise kõik sellised otsused langetama.

Jõugu liidri parem käsi Aleksandr Kozlov hüüdnimega Gibon otsustas karistada kolme meest rikkumise pärast jõugust väljaviskamisega.

Tunnistaja rääkis, et jõugust väljaviskamine tähendab seda, et väljaheidetul pole enam kaitset – teda võidakse röövida, temale allunud tänavakaubitsejatelt narkootikumid ära võtta. Ka võidakse jõugu endise liikmega klaarida arved füüsiliselt. Tunnistaja lisas, et tema andmetel võetigi Aleksei Seltsenkov pärast grupeeringust väljaheitmist kinni, hoiti teda kinni ja õiendati sõnakuulmatuse pärast füüsiliselt arved.

Info selle kohta, et keegi on grupeeringust välja heidetud ja tal pole enam kaitset, levib tunnistaja sõnul eri grupeeringute esindajatekohtumistel. Konkreetsel juhul andis kolme grupeeringu liikme väljaheitmisest teistele teada Gibon.

Taolised grupeeringute vahelised kohtumised lepiti tunnistaja sõnul tavaliselt kokku telefoni teel ja kutsuti teised «teed jooma».

Tunnistaja nimetas jõukude juhtide meeliskohtumispaikadena Lasnamäe restorane Zangezur ja Baginski Dvorik. Neist esimene asub Pae tänaval ja teine Uuslinna tänaval vahetult kurikuulsa ööklubi Klondaik kõrval.

Restoran Zangezur asub Lasnamäel Pae tänaval asuvas majas. Söögikoht reklaamib ennast märksõnadega «hubane, lihtne ja sobib lastele». Restoran sobib kohtumiseks ka allilmaliidritele. Foto: Google Street View

Kemerovo grupeeringu hierarhia kohta rääkis tunnistaja sarnast juttu, nagu eile kohtus tunnistusi andnud anonüümne, Anna Mironovaks nimetatud tunnistaja.

Jõugu liider oli tema sõnul Vjatšeslav Gulevitš ehk Slava Kemerovski, tema parem käsi oli Aleksandr Kozlov ehk Gibon. Gibonile allus Aleksei Seltsenkov ehk Pomidor ning tema tööülesanne oli hallata jõugu liikmeid, kes varustasid tänavadiilereid uimastiga.

Kaitsja tahab eilse anonüümse tunnistaja kriminaalvastutusele võtta

Advokaat Küllike Namm taotles täna Kemerovo jõugu kohtuprotsessil kriminaalmenetluse algatamist Harju maakohtus eilsel istungil anonüümselt tunnistusi andnud isiku suhtes, kuna ta rikkus advokaadi hinnangul küsimustele vastamisest keeldumisega seadust.

Kemerovo jõugu protsessil andis eile tunnistusi anonüümne tunnistaja, kellele oli antud tinglik nimi Anna Mironova. Tunnistaja jättis mitmele kaitsjate esitatud küsimusele vastamata, põhjendades seda vajadusega tagada oma turvalisus.

Namm märkis, et kui tunnistaja on kohtuistungile tunnistusi andma kutsutud, siis on ta kohustatud esitatud küsimustele vastama. Advokaat rõhutas, et seda ei saa otsustada tunnistaja, millisele küsimusele vastata või mitte. Nammi sõnul saab seda otsustada ainult kohus, kas küsimusele vastamine võib paljastada anonüümse tunnistaja isiku või mitte.

Seetõttu esitas Namm kohtule taotluse alustada Anna Mironovaks nimetatud tunnistaja suhtes kriminaalmenetlust tunnistuste andmise keeldumise pärast ning jätta tema antud ütlused välja tõendite kogumist.

Prokurör Vahur Verte ei nõustunud kaitsja seisukohaga. Ta märkis, et tunnistaja on seoses anonüümsusega eristaatuses ning tal on õigus eeldada, et tema identiteet ei tule avalikuks. Prokurör meenutas, et kaitsjad üritasid eilsel istungil korduvalt esitada tunnistajale küsimusi viisil, et ta libastuks ja vastaks küsimustele, mille kohta võivad vastust teada vaid vähesed inimesed. Sellistele küsimustele vastamine paneb Verte sõnul vastaja identiteedi ohtu.

Kohtunik Karin Olentšenko sõnul ei hakka kohus selle taotluse üle otsustama täna, vaid siis, kui algab tõendite kogumi hindamine.