/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/10/11485014t1h3d9f.jpg)
Suur osa euroraha saanud lasteaedade renoveerimisplaane läheb oodatust oluliselt kallimaks. Omavalitsused on valiku ees, kas suurendada omaosalust või loobuda eurorahast, vahendasid ERRi hommikused raadiouudised.
Omavalitsused võivad lasteaedade eurorahast loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainvesteeringute Keskus lubas läinud aastal Saue vallale toetust kahe lasteaia rekonstrueerimiseks, et need energiatõhusamaks muuta.
Tänaseks on valmis ka tööde projektid, kuid vallavanem Andres Laisa sõnul ehitushanget niipea välja ei kuulutata, sest projekteerimise käigus selgus, et ehitus läheks oodatust ligi kaks korda kallimaks.
«Saavutatav energiatõhususe eesmärk läheb maksma nii palju, et ühe projekti puhul oli tasuvusajaks 63 aastat ja teise projekti puhul lausa 127 aastat,» ütles Laisk ERRi raadiouudistele.
Saue vald pole oma murega aga üksi. Olukord, kui projekti tehes tulevad välja hoopis teised hinnaarvutused kui eurorahade taotlust ettevalmistades, on lasteaedade meetme puhul pigem reegel kui erand. 58 toetusotsuse saanud projektist on ehitushankeni jõudnud 25. Neist kaheksa hanget on pärast pakkumiste ärakuulamist tühistatud, vahendasid ERRi raadiouudised.
Hanke plaanib Kunda lasteaia jaoks välja kuulutada ka Viru-Nigula vald, kuid valla arendusjuhi Eve Ojala-Bakradže sõnul tehakse seda rohkem huvist, et kui palju raha ettevõtjad küsivad.
«Kogu teema seisneb selles, et energiaauditi põhjal ei saa teha ehituskalkulatsioone. Tegelik tõde selgub ikkagi pärast projekteerimist. Näiteks kui meil nähti energiaauditi järgi ette päikesepaneelide paigaldamine, siis projekteerimise käigus tuli välja, et nii palju päikesepaneele katusele ei mahugi,» ütles Ojala-Bakradže uudistele.
KIKist raha taotlemiseks pidid omavalitsused tellima energiaauditi, et saada teada tööd, mis tuleb nõutud energiataseme saavutamiseks teha ja ka selle, kui palju need konkreetsed tööd maksma võiks minna. KIKi projektijuht Ööle Jansson tunnistas, et ilmselt võinuks omavalitsustelt nõuda laiapõhjalisemaid arvutusi.
«Eks siin ole ka natukene selline kiirustamine, natukene kogenematus nii taotlejate poolt kui energiaauditite koostajate poolt, et ei olnud arvestatud neid kaasnevaid töid,» ütles ta.