Segadus arvetega sai suurele erakliinikule saatuslikuks

Medicumi juht Tõnis Allik (paremal) ei leia, et ettevõttel oleks ravikvaliteediga probleeme. Foto: Konstantin Sednev

Praegu erakliinikutest kõige valjuhäälsemalt haigekassa rahajagamise vastu sõdivale ja uut konkurssi nõudvale Medicumile said riigihankel saatuslikuks haigekassale esitatud probleemsed arved ja ravikvaliteet.

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul kontrollib haigekassa regulaarselt raviarvete esitamise korrektsust. «Kui selgub, et meie oleme maksnud, aga teenust pole osutatud, olgu selle põhjuseks siis inimlik eksimus või IT-tehniline probleem, küsime selle raha tagasi,» selgitas ta. Selliseid eksimusi on vähe raviasutustes, kelle sisekontroll hoiab arvetel silma peal ning vea leidmisel pöördub haigekassa poole krediitarve vormistamiseks.

«Ei saa öelda, et nad (Medicum – toim) vassisid arvetega, aga fakt on, et meil oli põhjust temalt küsida teatud teenuste raha tagasi,» tõdes Parv. Ta lisas, et samas on nii suurel kliinikul ka palju arveid.

Erakliinikud tegid enne riigihanke väljakuulutamist ettepaneku õiguskuulekust üldse mitte arvesse võtta või võtta arvesse kliiniku suurust. «Ühest küljest oleks see loogiline, et kui teed rohkem tööd, siis võid ka rohkem eksida, aga sellest lähtudes võiksin mina, kes ma tihedalt sõidan Tartu-Tallinna maanteel, rohkem eksida liikluseeskirja vastu,» sõnas Parv. Haigekassa nõukogu leidis tema sõnul, et õiguskuulekus on oluline ning seda valikkriteeriumide seast välja ei jäetud. Küll püüti seda kriteeriumi teha objektiivsemaks. Kui varasemalt mõjutasid haigekassa tagasinõuded terve asutuse tulemust, siis nüüd võeti seda arvesse vaid konkreetse eriala lepingu hindamisel.