/nginx/o/2018/10/08/11478918t1h995d.jpg)
Eesti asub laiuskraadil, kus igal aastal on õnne kogeda nelja aastaaja vaheldumist. Hooajalisus looduses väljendub ka meie toidulaual. Põhjamaa inimene ei söö sügis-talvel maasikaid, vaid lähtub vaistlikult oma juurtest ja esivanemate tarkusest, mille alustalaks on toekas ja tervislik menüü.
Sume hotellirestorani peakokk Heidi Pinnak sai sügismenüüd koostades inspiratsiooni eelkõige põhjamaa loodusest. «Toidu kaudu hoiame tasakaalu, mis tähendab, et tooraine on võimaluste piires kohalik ja inimesele vajalik», räägib Heidi. «Põhjala sügis-talvisesse kööki kuuluvad näiteks peet, kapsas, jõhvikad, pastinaak ja kõrvits, aga ka kohalik liha ja must leib. Meil on juurte poolt kaasa antud geen, mis teeb meid õige ja maitsva toidu söömisel õnnelikuks,» arvab Heidi Pinnak. Tema sõnul on eestlased vaatamata kõigile mõjutustele oma toidukultuurile üllatavalt truud ja see ei tähenda sugugi, et igapäevases menüüs peaks olema kama või kaerakört, vaid pigem seda, et ka rahvusvahelise köögi hitte saab valmistada kodumaises võtmes ja kohaliku tooraine baasil.
/nginx/o/2018/10/08/11478916t1h233b.jpg)
Ka restorani Nero peakokk Virgo Lillepool on Eesti looduse ja maailma toidukunsti kombineerimise usku, nii võib leida Nero sügismenüüst põnevaid kombinatsioone – koha ja kaunkarp, põder ja maapirn, küülik ja peet, kusjuures kõik, mida on võimalik hankida Eestist, näiteks kohakala ja põdraliha, ongi kodumaine. «Meie menüüst leiab isegi Eesti männikäbid, millest valmib tallekarreele koos punase veiniga suurepärane kaste,» räägib Virgo Lillepool. «Või osso bucco – kõlab nagu Itaalia, aga valmib Eesti põdralihast ja kohalikust maapirnist.»
Tallinki hotelliketi restoranide toitlustusjuhi Svea Saviku sõnul on eestlaste maitse aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud. «Kindlasti süüakse varasemast rohkem kala ja kergemat liha, sealiha tähtsus on vähenenud, veis ja lammas on jätkuvalt populaarsed,» kirjeldas Svea Savik oma tööpraktikas tehtud tähelepanekuid. «Kartulitki süüakse vähem, aga muud köögivilja rohkem, selles osas on asjad tasakaalus.» Svea Saviku sõnul on eestlased altid kõike proovima ja maitseid ka teistest toidukultuuridest laenama, aga meil valmivad part, läätsed, bulgur ja kinoa siiski omal moel ja põhjamaises võtmes.
/nginx/o/2018/10/08/11478917t1he3ff.jpg)
Hotellirestoranid pole sugugi mõeldud vaid hotellis majutujatele, vaid avatud kõigile tallinlastele ja linna külalistele. Uue sügis-talvise menüü tutvustamiseks pakub Tallinki hotellikett kõigis restoranides kõiki toite nädala jooksul tavapärasest märksa soodsama hinnaga.
Kohtume Tallinki hotelliketi restoranide nädalal vahemikus 11.-18. oktoober:
à la carte menüü: eelroad 7€, pearoad 10 €, desserdid 4 €
hommikusöögid 8€ ja pühapäevased brunchid: 17 € (lastele tasuta)
Mereandidele pühendatud gurmeeõhtusöök toimub tänavu juba viiendat korda austrite avamise maailmameistri Anti Lepiku taktikepi all. 5-käigulise menüü iga käik on loodud ühe Tallinki hotelli peakoka poolt ja inspireeritud erinevatest mereandidest. Õhtusöögile eelnevad Eesti meistrivõistlused austrite avamises.
Õhtusöök toimub 18. oktoobril kell 19 restoranis NERO
/nginx/o/2018/10/08/11478911t1hde5e.jpg)
Tagurpidi õunakook
Sume restorani menüüs on nüüd prantslaste traditsiooniline tagurpidi õunakook Tarte Tatin, aga põhjamaise soojuse lisamiseks kaneeli ja ingveriga. Tarte Tatini sündis 19. sajandil Prantsusmaal nii nagu paljud geniaalsed leiutised ikka – kogemata. Nimelt valmistasid kaks hotellipidajast õde traditsioonilist õunakooki, aga ekslikult pea alaspidi. Üllataval kombel pidasid hotellikülastajad ebaõnnestunud kooki suurepäraseks magustoiduks ja tänaseks on tagurpidi õunakoogist saanud üks Prantsuse köögi sümboleid.
/nginx/o/2017/08/04/6958011t1hb3d8.png)