/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/07/11477558t1h8c7c.jpg)
- Abipolitseinikele antavad volitused võivad riivata põhiõigusi.
Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et abipolitseiniku seaduses plaanitavad muudatused võivad isikute põhiõigusi ulatuslikult piirata.
Õiguskantsler vastustab abipolitsei laiemaid volitusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust nii, et vabatahtlikke saaks paindlikumalt politseitöösse kaasata. Muudatuse jõustumine annaks vabatahtlikele lisaks sõidukite peatamisele veelgi õigusi, mis seni on olnud vaid politseiametnikel.
Nii võiksid vabatahtlikud keelata inimestel viibida teatud kohtades või kellegi läheduses. Samuti oleks neil õigus kohustada inimesi mingist kohast lahkuma, nad tohiksid kanda relva ning riietuda politsei vormiriietusse.
«Leian, et nende kogumõju ületab riigi tuumikülesande eraisikule delegeerimise lubatava piiri. Kuna abipolitseinik ei ole politseiametnik, ei saa tema õigused ja kohustused olla politseiametniku õiguste ja kohustustega võrreldavad,» seisis Madise vastuses riigikogu õiguskomisjoni esimehele Jaanus Karilaiule (Keskerakond).
Õiguskantsleri arvates soovitakse eelnõuga küll abipolitseiniku õigusi tunduvalt laiendada, kuid kavandatavaid muudatusi ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud.
«Kriisisituatsiooni lahendamine nii, et hiljem ei oleks õiguslikku ebaselgust ja pikki kohtuvaidlusi, on loomulikult oluline. Selleks ongi eelnõul teine ja kolmas lugemine,» selgitas Jaanus Karilaid, kelle sõnul loodavad nad eelnõu menetledes leida abipolitseinike tegevuse laiendamiseks vahendid, mis ei piiraks isikute põhiõigusi.
Siirad motiivid
«Üle tuhande abipolitseiniku näitab tugevat kodanikualgatust. Eeldan üheselt, et enamik abipolitseinikest töötab siirastel motiividel. Negatiivne koefitsient võib alati välja lüüa, kus on inimlik faktor, aga nii on see kõikide rollide juures, kus on vastutus,» vastas Karilaid küsimusele, kas ta ei karda, et vabatahtlikud hakkaksid suuremaid õigusi kurjasti kasutama.
«Abipolitseinik on juba ammu politseisüsteemi lahutamatu osa,» sõnas Põhja prefektuuri abipolitseinik Sergei Metlev, viidates seadusele, mille järgi on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikke korraldusi on kohustuslik täita.
Metlevi hinnangul annaks seadusemuudatus ligi tuhandele koolitatud ja taustakontrolli läbinud vabatahtlikule võimaluse senisest tõhusamalt tegeleda ühiskonna turvalisust ohustavate probleemidega ning viiks abipolitseinike töö senisest paremale tasemele.
Seadusemuudatus võimaldab abipolitseinikel kanda tulirelva või elektrišokirelva ning loob selguse abipolitseinike osalemisel näiteks kriminaalpolitsei töös, millesse nad on kaasatud juba üle 20 aasta, näiteks on abipolitseinikest suur kasu avaliku info töötlemisel, loetles Metlev.
Abipolitseinike puhul on võimu väärkasutamise juhtumid olnud seni minimaalsed.
Abipolitseinik Sergei Metlev
Üks seadusemuudatuse olulisimaid punkte on aga abipolitseinike kaasamine liiklusjärelevalvesse. «Selle aasta esimesel poolel on liikluses hukkunute arv hüppeliselt kasvanud ja riigi esindajad rõhutavad, et liiklusjärelevalvesse ja ennetusse peab rohkem panustama. Selle taustal on arusaamatu, miks abipolitseiniku seadus ei võimalda igakülgselt kasutada koolitatud ja pädevat inimressurssi, et Eestis oleks ohutum ja pingevabam liiklus,» sõnas Metlev.
Abipolitseinik peab küsima luba
Kui abipolitseinik on patrullis koos politseiametnikuga, saab abipolitseinik sõidukeid seadusliku aluse olemasolul peatada, sest ta tegutseb politseiametniku korraldusel. Kui aga politsei annab abipolitseinikele ülesande tegutseda iseseisvalt – näiteks tehakse kahest abipolitseinikust koosnev auto-, jalgsi- või jalgrattapatrull –, siis ei saa abipolitseinikud liiklusohtudega enam tõhusalt tegeleda, välja arvatud kõrgendatud vahetu ohu korral.
«Iseseisvalt tegutsevad abipolitseinikud peavad küsima eraldi luba läbi raadiosaatja, mis põhjustab viivitust, võimaldab rikkujal vaateväljast kaduda ja oma olemuselt näitab üles usaldamatust abipolitseinike pädevuse suhtes,» selgitas Metlev.
«Julgen väita, et abipolitseinikud tunnevad seadust. Abipolitseinike puhul on võimu väärkasutamise juhtumid olnud seni väga minimaalsed ja ei ole alust arvata, et pärast pädevuste mõningast laiendamist peaks olukord kohe hapuks minema. Mis on oluline: see muudatus ei põhjusta vabatahtlike üldiste kaasamispõhimõtete revideerimist,» ütles Metlev.