/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/747090t1h67f4.jpg)
Riigikogu lõpetas täna kõrgharidusreformi eelnõu esimese lugemise, ehkki jätkuvalt tekitasid kirgi küsimused, mis ajast seadus jõustuks ja arvamused, et seda tuleks kehtestada üheskoos toetuste süsteemiga.
Kõrgharidusreform astus sammu edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu suures saalis täna jätkunud eelnõu esimesel lugemisel ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, et Reformierakonna fraktsiooni seisukohalt tuleks mitmes osas eelnõu täiendada.
«See on kindlasti erakapitali kaasamise selgem sõnastamine, kindlasti ka semestripõhise arvestuse asemel kumulatiivne õppekava arvestamine pluss sinna juurde kvaliteedikriteeriumi kehtestamine. Ja nende seisukohtadega oli minister Aaviksoo põhimõtteliselt päri ja kindlasti jääme ootama ka neid sõnastusi ministeeriumi poolt,» ütles Klaas.
Klaas ei osanud vastata küsimusele, mis ajaks hiljemalt peaks olema seadus vastu võetud, et see hakkaks toimima alates järgmise aasta septembrist, nagu soovib haridusminister. Nimelt on ülikoolid viidanud, et nad peavad juba novembri lõpuks kehtestama järgmise aasta vastuvõtutingimused olemasoleva, mitte oodatava seaduse järgi.
Kultuurikomisjon ei võtnud seisukohta, mis ajast seadus jõustuma peaks. «Reformierakond on seisukohal, et kõrgharidusreform tuleb rakendada võimalikult kiiresti ja juba 2013. aastal,» ütles aga Lauri Luik Reformierakonna fraktsioonist.
Samuti rõhutas ta, et nende hinnangul ei tohi piirata erakapitali kaasamist kõrgharidusse ning leevendada 30 EAP nõuet: «Selleks, et kvaliteeti tõsta, tuleks võib-olla seda 100 protsendi nõuet natuke alandada ja lisada sinna juurde kvaliteedikriteerium keskmise hinde näol.»
Lisaks tõstatas ta küsimuse, mis saaks ülikoolide lävendipõhise vastuvõtu puhul riigieksamitest, sest need kaotavad sel juhul mõtte.
Kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) märkis, et tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. «Eesti tudeng saab vaid 18 protsenti toetusest oma vanematelt ja tervelt 59 protsenti palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest,» leidis ta.
Suurendab maksvate tudengite hulka
Keskfraktsioon tegi ettepaneku viia reform läbi täielikult, üheskoos stipendiumi- ja toetussüsteemi. Riigikogu liige Aadu Must leidis, et valitsusel ei tohiks olla probleem selleks raha leida. «Teil on ju muud ja määramata allikad, mis on täiesti seaduslik ja teile sobib ja täiesti teie oma. Võtke sealt muudest ja määramata allikatest ja tehke lehmale ka ülejäänud kaks jalga alla,» sõnas Must.
«Uus tõele silma vaatamise hetk tuleb siis, kui tuleb teine lugemine. Kui tõepoolest kõik lubatu liigub elu ja mitte surma poole, siis me saame selle reformiga võib-olla ka hästi hakkama,» oli Must optimistlik.
Sotside esindaja Jevgeni Ossinovski nii optimistlik polnud. Teda häiris eelnõuga kiirustamine, mistõttu pole ülikoolide ja üliõpilaste esindajad nõus olulisemate punktidega selles reformis.
«Vaadates eelnõu menetluse käiku ja ministri sõnavõtte, oleme jõudnud seisukohale, et reformi sisu ning selle juurde käiv retoorika tasuta kõrgharidusest lähtub mitte niivõrd sisuliselt soovist ühiskonna jaoks väga olulise sfääri toimimist tõepoolest parandada, kuna see nõuaks tunduvalt sügavamat analüüsi ja konsensuslikumat otsustamist, vaid pigem vajadusest kiiresti õigustada IRL-i valimiseelset lubadust,» leidis Ossinovski.
Samuti leidis ta, et praegusel kujul eelnõu mitte ei vähenda, vaid suurendab nende tudengite arvu, kes kõrghariduse eest maksma peaks. Eelkõige viitas ta kavandatud eraldistele riigieelarvest ning arvutustele õppetoetuste kohta.
«Enne selle eelnõu edasist menetlust tuleb ära otsustada põhimõtteline asi, kas meie riik on valmis suunama kõrgharidusse oluliselt rohkem ressurssi, et teha kõrgharidus tõeliselt tasuta või mitte. Seda eelnõu vaadates on selge, et mitte,» sõnas Ossinovski.
«Sel juhul palun öelge ausalt, et praegune eelnõu tagab tasuta õppe vaid esimese semestri vältel ning järgmistel semestritel vaid neile, kelle puhul kodust saadav rahaline toetus võimaldab õppida ilma tööl käimata.»
Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku poolt eelnõu lugemine katkestada hääletas 14 ja vastu 49 parlamendisaadikut, seega lõpetati esimene lugemine ja määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsembri õhtu.