Eesti pere sihtkapitali loomine: enne raha, siis tegevusplaan

IRL juht Helir-Valdur Seeder (vasakul) ja justiitsminister Urmas Reinsalu IRL volikogul. Foto: Konstantin Sednev

Erakond Isamaa seisab selle eest, et järgmise aasta riigieelarvest läheks miljon eurot Eesti pere sihtkapitalile. Algatust, millel pole hetkel ei vormi ega sisu hakatakse programmiga täitma siis, kui riigieelarvest rahasüst saadakse. 

Järgmise aasta riigieelarvest 25,7 miljoni euro eest jagatavast nn katuserahast plaanitakse miljon eurot eraldada Eesti pere sihtkapitalile. Et tegu on Isamaa prioriteediga, näitab seegi, et kokku 5,45 miljonist erakonna jagatavast eurost läheb just suurim summa, miljon eurot eelnimetatud sihtkapitalile. 

​«Aga vaatame enda pere sisse: milles asi? Miks lapsi ei sünni? Miks räägime perevägivallast? Miks on palju üksikvanemaid, üksikemasid. Miks Eesti pere selline on?» kirjeldas sihtkapitali ideed Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. 

Et tegu on üdini Isamaa algatusega, ei näe Seeder mingit probleemi. «Oluline pole see, kelle suust on algatus välja öeldud, vaid et algatus on loodud.» «Loodan, et seda ei käsitleta parteipoliitilise ettevõtmisena, vaid see kasvab laiapõhjaliseks isamaaliseks algatuseks,» lisas ta. 

«Koalitsioonis sees ei ole hakatud kaikaid kodaratesse pilduma.» - Seeder riigieelarvest ühe miljoni jagamisest Eesti pere sihtkapitalile. 

Ehkki Seeder ise otsustavatel aruteludel valitsuskabineti laua taga ei istunud, tunnistas ta, et tema teada ei tekitanud miljoni euro jagamine Eesti pere sihtkapitalile koalitsioonis eriarvamusi. «Sellist arutelu, et keegi oleks olnud vastu sellele ideele, lülitamisele eelarvese, mina ei mäleta, ei tea.» 

Miljon eurot eraldati justiitsministeeriumi kulurealt. «Küllap see peaks olema sotsiaalministeeriumi haldusalas,» tunnistas Seeder. Siiski möönab, et sihtkapitali asutamisetapis ollakse õige ministeeriumi kulureal. «Etapis, kus sihtasutust ei ole, põhikiri on vaja välja töötada, registrisse kanda, võib olla on justiitsministeerium õige,» arutles ta. 

Fookuses perepoliitika 

Algatuse idee ulatub 30 aasta tagusesse aega, mil president Lennart Meri selle välja käis. Tõsi, seda on hiljem esile tõstetud, kuid sihtkapital ise on siiani asutamata. «See teema on täna veelgi aktuaalsem kui 30 aastat tagasi,» märkis Seeder. 

Eesti pere sihtkapital tõstaks fookusesse perepoliitika, demograafia küsimused; tegeleks uuringutega ning pereväärtuste propageerimisega. «Eri meetmete ja poliitikate analüüs ja mõju; teadlaste, kodanikuühiskonna kaasahaaramine,» jätkas Seeder loetelu sihtkapitali vajalikkusest. 

Tema sõnul peaks olema sihtkapitali töös kaasatud ka teadusasutused ja kodanikuühiskonnad. «Riiklike ja poliitiliste institutsioonide kõrval, mis töötavad teatud valimistsüklitega, võiks olla eraldiseisev perepoliitiliste meetmete ja demograafia küsimustega tegelev sihtasutus,» selgitas Seeder.

Üheks eeskujuks oleks on Eesti Kultuurkapital. «Kultuurkapitalil on lausa määratletud tulud, mis tulevad riigieelarvest, on vastavad ekspertgrupid, aga miks ka mitte ei võiks sealt teatud analoogia välja kasvada. Seda ei saa välistada,» sõnas ta. 

Esmalt rahastus, siis sisu

Sihtkapitali põhikirja, tegevuskava ning programmi väljatöötamisele hakatakse täpsemalt tegelema siis, kui riigieelarvest raha saadakse. «Nendele [küsimustele] saab vastata siis, kui [sihtkapital] on asutatud, aga üldine suund on olemas,» vastas Seeder sihtkapitali programmilist sisu puudutava küsimuse kohta. 

«Enne eesmärk, idee, heakskiit parlamendilt ja siis saame sellega alustada.»

«Kui on saanud heakskiidu parlamendilt, pärast seda saab startida. Täna pole mandaati, alust, aga kui detsembri lõpuks on eelarve vastu võetud, saaks järgmisel aastal alustada,» sõnas Seeder. 

Seederi sõnul ei saa hetkel öelda ühtegi konkreetset nime, keda võiks loodava sihtkapitaliga otseselt seostada. «Neid nimesid võib lugeda üles kümmekond, kes võiks kaasa lüüa, kandepind on lai: ülikoolide juures, instituutides, uurimisasutustes, kes tegutsevad demograafia valdkonnaga.» 

Teisipäevases Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» kaitses valitsusjuht Jüri Ratas valitsuse rahajagamist, kuid ei selgitanud sadade tuhandete eurode eraldamist eri ühendustele. Peaministri sõnul on soovid regionaalseteks investeeringuteks tulnud eri taotlustest ja ministeeriumidest. «See ei ole ühe poliitiku raha, see on maksumaksja raha,» toonitas Ratas.

Peaministri sõnul on konkreetsed soovid regionaalseteks investeeringuteks tulnud eri taotlustest, ministeeriumidest, samuti on ka täiesti uusi algatusi. Näiteks Eesti Pere Sihtkapitali ühe miljoni suuruse toetuse jagamise idee pani Ratase sõnul lauale üks konkreetne minister ning selle konkreetne tegevusprogramm on välja töötamisel. 

Kallas: sihtkapitali on vaja Isamaa inimestel

Reformierakonna juht Kaja Kallas lausus, et regionaalsed investeeringud tunduvad olevat suunatud valitsuskoalitsiooni parema häältetulemuse saamiseks. «Näib, et suurtes asjades ei suudetud kokku leppida. Nagu Jevgeni Ossinovski ütles, siis riigi ehitamine pandi pausile,» lausus Kallas.

Kogu fookus on tema sõnul suunatud omavalitsusjuhtidele toetuse saamiseks. «Kohalike teede hoiutoetus ja raske sügava puudega laste lapsehoiuteenusetoetus püsivad kolmandat aastat samal tasemel, aga samas saab Eesti pere sihtkapital, mida on vaja Isamaa inimestel, miljon eurot,» rääkis Kallas.

Ta lisas, et kui praegune valitsuskoalitsioon räägib kütuseaktsiisi langetamisest või erakorralisest pensionitõusust, siis tekib küsimus, miks nende teemadega võimul olles ei tegeleta.

• Valitsus jagas valimiste eelarves katuserahaks peaaegu 30 miljonit eurot