Vana-Kreeka mütoloogias olid unejumal Hypnos ja surmajumal Thanatos kaksikvennad, kuid küsimus, miks me magame ja miks on uni vajalik, jäi järgmiseks 2300 aastaks vastuseta. Alles vähem kui sada aastat tagasi, 1924. aastal Saksa psühhiaatri Hans Bergeri leiutatud elektroentsefalograaf lubas hakata rebima loori ajutegevuse saladustelt ning süüvida ka uneprotsesside keerukasse maailma. Päris paljud suured avastused on tehtud alles mõnekümne viimase aasta jooksul, kuid väga palju une saladustest on seniajani varjatud.
Teaduse ja tehnika areng, sh kunstliku valgustuse kasutuselevõtt pani paljusid entusiastlikult arvama, et me hakkame tagasi võitma seda „kasutult“ maha magatavat kolmandikku oma elust. Kuid põhjalikud uuringud näitasid, et uni on organismide toimimiseks sama vajalik põhielement nagu toit, vesi ja õhk. Liiga lühike ja/või puudulik uni ei too kaasa mitte ainult väsinud olekut, vaid võib põhjustada ka vähiriski, diabeedi ja ülekaalulisuse teket. Ohtlike terroristide käest tunnistuste väljapigistamisel oli pikemaajalise unepuudusega piinamine üks tõhusamaid vahendeid: eredas valguses mitu päeva jutti üleval hoitud kahtlusalune oli peagi valmis tunnistama kas või seda, et ta isa on siil, ema nastik ja ta ise üks pundar vaba maailma vastalist okastraati.