Peaprokuröri kinnitusel on jälitustegevus Eestis kontrolli all, advokaat on aga vastupidisel seisukohal

Telefon, helistamine. Foto: Kuvatõmmis

Seekordses ETV saates «Esimene stuudio» väideldi selle üle, kas meie õiguskaitseorganid teostavad jälitustegevust liiga palju ning kas Eestist on saamas politseiriik.

Riigi peaprokurör Lavly Perling rääkis saates, et Eestis teostatakse jälitustegevust nende inimeste suhtes, kelle kohta on tõendid, et nad on toime pannud raske kuriteo. «Seda tehakse siis ja ainult siis, kui muude tõendite kogumine on raskendatud või välistatud,» rõhutas Perling. 

Peaprokurör lisas, et jälitustegevus on range kontrolli all ja pealtkuulamine toimub Eestis ainult kohtu loal.

Seevastu advokaat Oliver Nääs ei olnud peaprokuröriga päri. Nääs viitas varem ajakirjanduses mainitud Telia pealtkuulamise statistikale, mille kohaselt aastas kuulatakse Telia võrgus toimuvatest kõnedest pealt umbes 5000 kõnet. Nääsi arvates on see näitaja tegelikult märksa suurem.

«Kui me mõtleme enda telefoni kasutamise harjumuste peale, siis ma arvan, et see on 5-10 inimese aasta kõned. Ma arvan, et see ei ole päris tegelik pilt,» arvas advokaat.

Seepeale selgitas Lavly Perling, et Eestis registreeritakse aastas umbes 27 000 kuritegu ning jooksvalt on õiguskaitseorganites menetluses umbes 6000 kahtlustatavat.

«Kui me räägime jälitusest, siis jälitustegevust teostatakse Eestis 800 ja natuke enama inimese suhtes,» ütles Perling. Kriminaalasju, milles üldse jälitustegevust läbi viiakse, jääb aastas kuskil 300-400 kanti.

Perlingu sõnul on need arvud viimastel aastatel üha langenud.

Nääs omakorda juhtis tähelepanu sellele, et kui vaadata viimast 10 aastat, kus ka tehnika on oluliselt arenenud, siis jälituslubade arv, võrreldes 2007. aastaga on kasvanud kaks korda. «Kui me vaatame 2017. aasta statistikat, võrreldes 2016. Aasta omadega, siis jällegi jälituslubade arv on kasvanud 17 protsenti. Nii et ma ei saa nõustuda sellega, et oleks tegemist langustrendiga,» sõnas advokaat.