Tartu Ülikooli etnoloogia doktorandil Keiu Telvel on hästi meeles, kuidas endised klassivennad buumi ajal riburadapidi Soome tööle läksid. «Kui mina olin gümnasist ja sõltuv oma vanematest, siis korraga tekkis väga noortel inimestel väga palju raha. See oli ühiskonnas väga nähtav,» meenutas Telve, kes hakkas magistrantuuris uurima, mis sellistest inimestest nüüdseks on saanud.
Tellijale
Teadlane lammutab Soomes käiva Kalevipoja stereotüüpi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks on ta intervjueerinud viie aasta jooksul ligi 40 perekonda, kus isa rändab Eesti ja Soome vahet.
Üks Telve uurimisobjekte on näiteks kahe- ja kümneaastase lapse isa Allar (32), kes Soomes töötanud umbes kümme aastat. Nüüd julgeb ta öelda, et saab perele keskenduda, prioriteedid olevat paika loksunud. «Esialgu ma ainult töötasin ja töötasin. Kui koju tulin, siis tahtsin vaid puhata. Ja kui ma nädalavahetusel tuhandeid eurosid kulutasin, oli mul pärast kahju, et niimoodi raiskan,» kirjeldas Allar algusaastaid Soomes.