/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/23/11031271t1hc7d6.jpg)
Reidi tee ehitusloa tühistamist taotlenud MTÜ Eesti Roheline Liikumine sai kohtus lõpliku kaotuse osaliseks, kui riigikohus ei võtnud nende kassatsioonkaebust teisipäeval menetlusse.
Roheline liikumine jäi Reidi tee kohtuasjas lõplikult kaotajaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnakaitsjad taotlesid esmalt halduskohtus Reidi tee teisele etapile Tallinna linnaplaneerimise ameti väljastatud ehitusloa tühistamist. Halduskohus ei nõustunud kaebajate peamise väitega, et Tallinna linn oleks pidanud läbi viima uue keskkonnamõjude hindamise. Tegevusloa andjal oli 2007. aastal läbiviidud keskkonnamõjude hindamise ja mitmete hilisemate ekspertarvamuste põhjal piisavalt teavet otsustamaks, kas Reidi tee ehitamine on kaasnevaid keskkonnamõjusid arvestades inimestele, merekeskkonnale ja kaitstavatele kultuuriväärtustele lubatav.
Seejärel viisid rohelised vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid pidid mai alguses ka seal vastu võtma kaotuse. Ringkonnakohtu hinnangul oli halduskohtu otsus põhjendatud. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et kaebaja esitas keskkonnariskide esinemise kohta üksnes üldiseid väiteid, sealhulgas väites, et võrreldes 2007. aastaga on vaidlusaluses piirkonnas aset leidnud sellised muutused, mis ei võimalda sel ajal koostatud keskkonnamõju hindamise aruandest lähtuda. Konkreetseid asjaolusid kaebaja aga välja ei toonud. «Kohus peab küll ettevaatusprintsiibist ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest lähtuma kaebaja sellekohastest väidetest sõltumata, kuid antud juhul ei ilmne kohtule, et need printsiibid ja põhimõtted võiksid olla ohus,» märkis ringkonnakohus.
Kaebaja tugines roheala vähenemisele Kadrioru pargi kaitseala merepoolsel alal, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et inimeste heaolu väheneks määral, mis välistab tee ehitamise. «Tegemist on linnakeskkonnaga ning piirkonnaga, kus liikluskoormus on suur. Liikluskoormus oli suur juba kümme aastat tagasi. Kadrioru pargi kaitseala küll väheneb Russalka kuju poolsel alal, kuid pargi üldpindala silmas pidades on muutus alla ühe protsendi. Mere rannajoon ei ole vastavas piirkonnas valdavalt enam looduslik, ühel pool asuvad sadamarajatised, teisel pool Pirita tee rajatised. Suured rohe- ja puhkealad on Kadrioru pargi näol inimestele kättesaadavad Reidi tee vahetus läheduses. Reidi tee ehitamise käigus rajatakse rannapromenaad ja sellega seotud taristu,» märkis ringkonnakohus, nõustudes vastustaja Tallinna linnaga, et kaebaja väited inimeste heaolu vähenemisest ei ole põhjendatud.
Siis viisidki keskkonnakaitsjad kaasuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga nende kassatsiooni teisipäeval menetlusse. Seega sai MTÜ Eesti Roheline Liikumine lõpliku kaotuse osaliseks.