Valitsus tõstis keskerakondliku Loksa taas püünele

Loksa muusikakool, mille katuse all on ka kultuurikeskus. Ühtlasi on see osa praegusest koolikompleksist. Foto: Meelis Meilbaum

Valitsus otsustas järgmise aasta riigieelarvest eraldada 150 000 eurot Loksa kultuurikeskusele. Raha tuli Keskerakonna riigihalduse ministri Janek Mäggi kulurealt ning tegu pole teps mitte esimese korraga kui keskerakondlik Loksa tänu valitsuse otsusele tähelepanu keskpunkti tõuseb. 

Valitsuse jagatud nn katuserahast otsustati toetada kahe kultuurimaja renoveerimist: Viljandi kultuuriseltsile Koit eraldati kultuuriministeeriumi eelarvest 100 000 eurot ning Loksa kultuurikeskusele jagati 150 000 eurot rahandusministeeriumist, riigihalduse ministri Janek Mäggi kulurealt. 

Miks tehti valik just Loksa kultuurikeskuse kasuks ning kui suurt tähtsust mängis asjaosalistega suhtlemisel see, et Loksa linnajuhid on olnud pikaaegsed Keskerakonna liikmed? 

«Investeeringutoetusi saavad läbi riigieelarve väga paljud objektid kõigis maakondades ja kümnetes omavalitsustes. Sõltumata sellest, millised erakonnad või valimisliidud kuskil võimul on,» oli keskerakondlasest riigihalduse ministri Janek Mäggi vastuseks. 

Uurides, kes Loksa kultuurikeskusele raha lubas, vastas Mäggi, et taotlusi oli üle Eesti väga palju ning otsustajaks oli valitsus. «Vajadusi on loomulikult rohkem, kui ühe aastaga jõuab korda teha, kuid eesmärk on Eesti tasakaalustatud areng. Kultuurimajad on selle oluline osa,» lisas ta. 

• Graafik: kellele jagas valitsus heldelt katuseraha?

Loksa linnas asuv 1953. aastal ehitatud kultuurikeskus kuulub kultuurimälestiste hulka ning on riikliku registri andmetel heas reisukorras. Kultuurikeskuses korraldatakse kohalikke kultuurisündmusi, kontserte ning näituseid. Kultuurikeskuses tegutseb ka muusikakool ning tegu on osaga koolikompleksist. 

Kultuurikeskuse juhataja on Helle Lootsmann, kes on ka kuus aastat töötanud Loksa linnapeana. Astudes 25. veebruaril 2010 ametist tagasi, võttis temalt linnajuhtimisel teatepulga üle tema abikaasa Värner Lootsmann. Mõlema puhul on tegu staažikate keskerakondlastega, mistõttu on linna hüütud ka keskerakondlikuks Loksaks.

Postimees proovis kommentaarideks tabada ka asjaosalisi endid ning uurida, mis renoveerimistöid täpsemalt teha plaanitakse. Välismaal viibinud kultuurikeskuse juht Helle Lootsmann delegeeris vastamise edasi, kultuurikeskuse teise juhatuse liikme Marija Kudrjakova sõnul kommenteerib seda teemat linn. Loksa linnapead Värner Lootsmanni ei õnnestunud Postimehel tänase tööpäeva jooksul tabada. 

Valitsus tegi Loksale erandi

Möödunud suvel tegi Keskerakonna juhitud valitsus Loksa linnale haldusreformi käigus erandi tegi, säästes veidi üle 2700 elanikuga linna sundliitmisest Kuusalu vallaga. Mäletatavasti on haldusreformi seaduses ette nähtud vähemalt 5000 elanikku ühes omavalitsuses. 

Selline erand tekitas paratamatult küsimuse, kas erakond tuli oma kauaaegsele liikmele vastu tulnud. 2017. aasta juunis lükkas toonane riigihalduse minister Jaak Aab sellised väited tagasi, selgitades, et haldusreformi protsessis ei ole Harjumaal asuvad Loksa linn ja Kuusalu vald isegi üritanud omavahel koostööd teha, võib-olla ajaloolistel põhjustel. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kommenteeris siis, et selles küsimuses ei erine Loksa näiteks Tahkurannast või Häädemeestest ning automaatselt kedagi ühendada ei tohi. 

Postimees on varem kirjutanud, et Loksa linna jäämine iseseisvaks omavalitsuseks võib olla juba riigihalduse minister Mihhail Korbi ametiajal kokku lepitud.

Keskerakondlik Loksa venitab ühinemisega viimseni