/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2011/11/22/846970t1h1cb5.jpg)
Kuigi perekonnaseadus ei keela erandkorras vanavanematelt lapselapse kasuks alimente välja mõista, on seda tegelikus elus juhtunud üliharva. Hiljuti riigikohus niimoodi aga otsustas.
Tellijale
Riigikohus määras vanavanemad lapselapsele elatusraha maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Last ja tema ema kohtus läbi aastaid kestnud protsessi esindanud vandeadvokaat Mariann Tusti sõnul on see oluline riigikohtu lahend, kuid kindlasti ei tähenda see, et kõigilt vanavanematelt on edaspidi lihtsam lapselapse kasuks elatusraha välja mõista.
Eelkõige annab riigikohtu lahend elatusraha nõudes kindluse kas vanglas viibivate vanemate või ka lootusetult kaduma läinud isade-emade kohustuste ülekandmiseks vanavanematele.
«Mul on hea meel, et perekonnaseaduses on säte niisuguseks ekstraordinaarseks juhuks,» ütles Tusti.
Kõnealusel juhul vahistati lapse isa varsti pärast lapse sündi ja kohus mõistis mehe tapmises süüdi. Lapsega üksi jäänud emal oli peagi selge, et mees ei üritagi teda lapse kasvatamisel toetada, kuigi talle kuulus mitu kinnisvara. Veelgi enam, mees andis varanduse üle oma vanematele, kes noore ema koos nende lapselapsega korterist välja tõstsid.
Naine pöördus kohtusse, et mehelt elatusraha välja mõistetaks, ja otsuse 2000 krooni alimentide kohta kuus kohus langetaski. Esialgu mees isegi täitis nõuet, kuid üha ebaühtlasemalt, kuni kanded sootuks katkesid. Aastatega on isa jõudnud lapsele võlgu jääda praeguses vääringus ligi 9000 eurot.
Advokaadi sõnul poleks nõuet vanavanematele ilmselt esitatud, kui nad oleksid oma ainsast lapselapsest hoolinud ja noort ema toetanud. Kahjuks ei tulnud ka riik naisele toeks, kui see taotles riigilt tasuta õigusabi.
Õnneks on nüüdseks seadus muutunud ja elatisnõude esitajaks ei ole sellistes protsessides enam last kasvatav vanem, vaid laps, kelle eest on riigil suurem kohustus seista. Seda loomulikult teda esindava vanema kaudu.
Tusti sõnul on lapse esikohale seadmine ka kohtuvaidluste sisu mõttes oluline seadusemuudatus, sest nii on kergem välistada protsessil vanemate omavahelised lahkhelid ja keskenduda lapsele.
Nii eelmine kui ka 2010. aastast kehtiv perekonnaseadus paneb lapse ülalpidamise kohustuse vanematele ja asenduskohustusena vanavanematele. Riigikohus kinnitas oma hiljutise otsusega seadusesätet, mis ütleb, et vanavanematele läheb ülalpidamiskohustus juhul, kui vanemalt ei ole võimalik või on ülemäära keeruline ülalpidamist saada.
«Ei saa ju olla nii, et laps ei saa ei elatist ega toitjakaotusraha,» ütles Tusti. «Kas inimese tapmine on alus kohustustest vabastamiseks?!» küsis ta, viidates, miks selle kohtuasja võitmine riigikohtus oluline oli.
Kohtuprotsess ei läinud kergelt. Kõigepealt otsustas maakohus, et vanavanematelt pole õigus elatist nõuda, kuid ringkonnakohus lükkas selle ümber, misjärel maakohus muutis oma otsuse. Vanavanemad vaidlesid vastu, kuid riigikohtus ei jäänud kahtlusevarjugi, et vanavanematel tuleb poja asemel lapse kasvatamist rahaliselt toetada.
Vandeadvokaadi sõnul üritati kohtusaaga ajal vanavanematega kokku leppida. «Sugulaste vahel on alati parem, kui kokku lepitakse, ja üritan alati pigem kohtuväliselt kokku leppida,» selgitas ta. «Kui nad oleksid veidigi lapselapse suhtes hoolimist välja näidanud, ei oleks kohtuasja olnudki.»
Nii räägiti kohtus Tusti sõnul südantlõhestavaid lugusid vaestest pensionäridest. «Aga kohtutäituri paberitest nägin, kui palju raha olid vanemad oma pojale vanglasse saatnud,» rääkis ta.
Riigikohtu otsusel on nüüd juba peaaegu kooliealise lapse vanavanematel kohustus anda lapselapse ülalpidamiseks kahe peale iga kuu tuhat krooni ehk 64 eurot.
Neil on omakorda seaduslik õigus oma pojalt makstud raha tagasi küsida ja seda kas või kohtu kaudu. Lapse isa karistusaeg kestab veel aastaid.