Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Siiri Sisask loobus EKRE ridades kandideerimisest (137)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Sisask.
Siiri Sisask. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Kaks päeva tagasi EKREga liitumisest teada andnud laulja Siiri Sisask võttis oma kandidatuuri tagasi.

«Seoses minu selgete väljaütlemistega samasooliste perede kaitseks olen tekitanud EKRE paljudes liikmetes pahameelt. Kahjuks jään ma selles küsimuses endale kindlaks ja sellega seoses võtan tagasi oma kandidatuuri EKRE valimisnimekirjades osalemiseks 2019. aasta riigikogu valimistel,» ütles Sisask.

Sisask ütles laupäeval, et EKRE on kooselu teemat käsitledes lähtunud kristlikust kultuuriruumist, aga tänapäeval on see vaade muutumas. «Minu meelest see seisukoht niivõrd radikaalses väljendusviisis, nagu see on meedia kaudu inimesteni jõudnud, on veidi aegunud,» arvas Sisask.

Sisask põhjendas kandideerimisest loobumist täna sellega, et tahab välja jääda EKRE samasooliste paaride naeruvääristamisest.

«Paljud programmilised seisukohad on mulle EKRE tegutsemissuundades sümpaatsed, näen ka ise ühiskonna valupunkte ja võimalusi neid leevendada just EKREga sarnaselt. Kuid mis puudutab samasooliste inimeste naeruvääristamist ühiskonnas, siis jään ma sellest välja,» ütles Sisask.

Helme: Sisaski väljaütlemine tekitas erakonnas marutormi

EKRE esimehe Mart Helme sõnul tuli erakonnale üllatusena, et Siiri Sisask teatas laupäeval toimunud volikogu ajal intervjuusid andes, et tema suhtumine samasoolistesse peredesse on erinev. «See oli üllatus, sest initsiatiiv meiega liituda tuli temalt, mitte meilt ning ta kinnitas, et on programmiga põhjalikult tutvunud ning jagab selle seisukohti,» kommenteeris Helme. Esimehe sõnul tekitas Sisaski väljaütlemine erakonnas suurt pahameelt. «Võiks öelda, et tema väljaütlemine omasooiharate kohta tekitas tõelise marutormi. Üllatus oli tema väljaütlemine, aga mitte tema taandumine,» lisas Helme.

Siiri Sisask on juba teine inimene, kes EKRE ridadest taandus. Septembris teatas Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik, et loobus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades riigikokku kandideerimisest, sest tema lapsed pidid taluma süüdistusi, et isa on rassist. Helme sõnul Männikuga neil sel teemal eriti juttu pole olnud. «Kui inimene on nii nõrganärviline, et ta selliste süüdistuste peale kõrvale astub, siis jumal temaga,» oli EKRE esimees resoluutne.

Helme tundis kahetsust, et inimesed ei mõtle enne erakonnaga liitumist korralikult järele, et mis parteiga siis ikkagi liitutakse. «Nad ei ühine kartellierkonnaga, kes lubavad Al Bundy moodi vasakule ja paremale kõikidele raha. Meie oleme põhimõttekindel erakond ning meie ei soinistu (viide Põlissoomlaste partei esimehele – K.R), me jääme oma seisukohtade juurde. Antud juhul me (Sisaskiga – toim.) vestlesime sel teemal ja leidsime, et kuna me jääme mõlemad oma seisukohtadele kindlaks, siis läheb meie tee lahku ja ma hindan seda otsust kõrgelt,» ütles Helme

Laulja ja muusik Siiri Sisask kinnitas laupäeval, et ta naaseb poliitikasse, liitudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) ning kandideerib riigikogu valimistel.

Augusti algul ​Põlvamaal toimuvatel EKRE suvepäevadel tehti teatavaks, et nende ridades kandideerib endine Eesti Panga nõukogu esimees Männik, kes kolm aastat tagasi kandideeris Isamaa (endine IRL) juhiks. Kuu hiljem loobus ta sellest, sest ta täiskasvanud lapsed pidid kuulma jutte «Su isa on rassist!» ning vastama küsimustele «Kas su isa on rassist?».

Avaldame Sisaski kirja täismahus.

PERE – KÕIGE ALGUS

Hiljuti Itaalias kontserte andes tabas mind meeldiv üllatus, nimelt on Lennart Meri «Hõbevalge» tõlgitud ka itaalia keelde. Seda on teinud grupp Eesti ja soome-ugri huvilisi inimesi ja kui ette kujutada, kuivõrd keeruline on seda teost tõlkida, peab tegema neile suure kummarduse!

Hetkel polegi itaallaste - vanade teada-tuntud meresõitjate kõrval just palju rahvaid, kellel seda lugeda võimalik oleks. Kuid ise me saame nautida seda raamatut õnneks oma emakeeles.

On toodud seal ka üks huvitav näide sõna «pere» kohta. Nagu tuhandeid aastaid tagasi oleks võinud selle sõna tähendus olla veidi laiahaardelisem – «kõige algus». Kui mõelda pere kui kõige alguse peale, siis milles võis ja milles võiks see seisneda? Eks ole igaühe sügavalt isiklik tunnetus, kuidas keegi oma eraelu ette näeb ja milles seisneb tema «kõige algus».

Inimene on loodud looduse järele, väljaspool seda ei ole siin planeedil ühtki olendit. Nii on see alati olnud ja nii ka jääb. Alati on elanud riikides ka erinevate kalduvustega inimesi, seda eirata ei saa. Maailm sellistes küsimustes on muutumas avalikumaks tänu avaliku ruumi laienemisele interneti näol, ning küllap võtabki erinevustega harjumine veel pikalt aega.

Kuid riiki juhtivale inimesele peaks olema eelkõige põhiküsimuseks ja ta peaks vastutama igati selle eest, et riigis kehtiks vastav seadusandlik kord, mis keelaks kodanikel omaenese huvide tõttu kellegi suhtes ülekohut teostada, kellelegi liiga teha, kedagi alavääristada.

Seda printsiipi peaks järgima iga kodanik, kõigil tasandeil, olgu temale «kõige alguseks» misiganes. Kes astub üle seadusandlikust korrast, tuleks korrale kutsuda.

Seda igas peres, igas koosluses, olgu tööalases või isiklikes suhetes. See on minu arvamus.

Praegune seadus ongi Eestis reguleeritud nii, et kui keegi soovib adopteerida oma perre last, peab see pere olema eelnevalt «läbi vaadatud» ja vastama oodatud nõuete tasemele. Sellega on öeldud enam kui küll, ja minu arust ei pea siia enam midagi lisama. Ametnikud selles valdkonnas võiksid olla tasemel ja teha oma tööd hästi. Ka vajadusel järelevalvet teostama.

Kui nii, ei peaks me kunagi muretsema, kas laps satub õigesse perre. Igatahes kindlasti on lapsel parem kasvada üles kodutingimustes, kui olla lastekodulaps või üldse tänaval...

Selles seisukohas jään ma endale kindlaks. Mul ei ole olnud mõtet ega tahet õõnestada EKRE vaateid. Paljud programmilised seisukohad on mulle EKRE tegutsemissuundades sümpaatsed, näen ka ise ühiskonna valupunkte ja võimalusi neid leevendada just EKREga sarnaselt. Kuid mis puudutab samasooliste inimeste naeruvääristamist ühiskonnas, siis jään ma sellest välja.

Et olen oma selgete väljaütlemistega riivanud paljude EKRE liikmete vaateid, võtan oma kandidatuuri tagasi EKRE ridades 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerimaks. Nüüd mõtlen, kuidas ma saan edasi minna minule ja paljudele teistele loodusest hoolivatele inimestele nii olulise «linnurahuga», mis tagaks pesistusperioodil turvalisuse kõikidele metsa asukatele.

Loodan väga, et keegi selle seadustaks. Olen teinud ettepanekuid, kuid tänini pole kahjuks keegi neid kuulda võtnud. Ütlen veelkord, ma ei jäta seda teemat niikaua, kuni see on seadustatud.

Joonealusena lisan veel selgituseks, et minu arust on lastele liiga varases lapsepõlves seksuaalteemasid peale suruda pigem vale, sest lapsed ei taju maailma tervikuna, nii nagu teeme seda meie, täiskasvanud. Kuid samas ma alati imestan, kuidas on võimalik, et läbi arvutikasutamise võimaldatakse lastele nii tapmismänge kui muid, ikka tõesti sügavuti arusaamisi suunavaid ja väänavaid tegevusi.

Sellises maailmas me elame, väga paljudes ja olulistes küsimustes kahjuks - võltsmoraaliga maailmas.

Mina oma töid ja toimetusi ei taha ega oska teha vassides...

Tagasi üles