Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Populaarse arvutimängu anonüümsus paneb lapsed ropendama (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Postimehe ajakirjanik jõudis «Growtopiat» mängida vaid viis minutit, enne kui esimesed roppused ekraanile ilmusid.
Postimehe ajakirjanik jõudis «Growtopiat» mängida vaid viis minutit, enne kui esimesed roppused ekraanile ilmusid. Foto: Kuvatõmmis

Sel nädalal tõi Kanal 2 «Radar» vaatajateni loo populaarsest lastemängust «Growtopia», mille roppused ja jututeemad šokeerisid mänguga tutvunud täiskasvanuid. Laste endi sõnul on selline ropendamine keskkonnas täiesti tavapärane.

«See on selline mäng, kus kõik ületavad oma piire ja räägivad absoluutselt kõigest,» ütles 12-aastane Carola (laste täisnimed toimetusele teada – toim), kelle sõnul on roppused ja koleduste rääkimine «Growtopias» igapäevane nähtus. Tüdruku kinnitusel on selle põhjus lihtne – keegi ei tea, kes sa tegelikult oled, ja nii on lastel julgust ka lollusi teha.

«See on internetimäng, keegi ei tea, kes sa seal oled. Sa võid kasvõi kõik oma viha seal välja elada, kui päris elus ei julge kellelegi öelda,» kirjeldas mängus tekkivat vabadustunnet 14-aastane Aksel. Viha väljaelamisele annab hoogu seegi, et «Growtopia» on mäng, kus saab endale asju koguda ja neid ka teistelt varastada.

Carola selgitusel tekivadki sõnelused sellest, et üksteiselt võetakse asju ära ega anta neid tagasi.

Akseli sõnul ei saa aga ainult mängu ennast lastevahelistes sõnelustes süüdistada – tülitsemine, ropendamine ja lollitamine pidavat olema populaarne just eestlaste seas. Nii on tema mängus jälginud ka ameeriklaste omavahelist suhtlust, mis pidavat võrreldes eestlaste omaga tunduvalt viisakam olema.

«Hästi palju sõimati litsiks,» tõi Carola näite, kuidas eestlased lastemängus omavahel suhtlevad.

Vaatamata karmidele sõnadele, mis laste sõnavarasse kuuluma ei peaks, ei arva noorukid ise, et tegemist võiks olla hoopis täiskasvanud inimestega, kes mängukeskkonda roppuste jaoks ära kasutaksid. Akseli sõnul on mängijate sõnavarast aru saada, et nad on samuti umbes 14-aastased või nooremad.

Mängukeskkonnas nähtut lapsed vanematega jagama ei kipu ja nii pole viimastel aimugi, mis sõnavaraga nende järeltulijad kokku puutuvad.

Sealjuures proovivad lapsed virtuaalmaailmas öeldut südamesse mitte võtta. Mängukeskkonnas nähtut lapsed vanematega aga jagama ei kipu ning nii pole suuremal osal neist aimugi, mis sõnavaraga nende järeltulijad iga päev kokku puutuvad.

Hoolimata sellest ei ole noorukite enda arvates vanematel liigseks muretsemiseks põhjust. Akseli sõnul saab roppusi rääkivad mängijad ära blokeerida ning samuti saab reeglite rikkujatest moderaatoritele teada anda – ka ta enda sõprade kontosid on ropendamise tõttu suletud. Kuigi poisi sõnul pidavat mängus olema üpriski palju korda hoidvaid moderaatoreid, ei ole teada, kui palju laste tegevust mängus siiski jälgitakse, sest «Growtopia» mängu esindajad Postimehe päringule ei vastanud.

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul teostab mängus järelevalvet teenusepakkuja, kuid suur vastutus lasub siiski ka vanematel. «Las nad õpetavad teile, kuidas see mäng toimib, siis saate ka ise mingi pildi ette, mis seal toimub,» julgustas korrakaitsja lapsevanemaid oma lastega rohkem suhtlema.

Veebikonstaablid ise aga lastemängude roppustesse ei sekku. «Eesti Vabariigi põhiseadusega on meil kehtestatud sõnavabadus, mistõttu puudub järelevalve inimeste sõnakasutuse üle nii reaalses kui ka virtuaalmaailmas,» sõnas Sepp.

Tagasi üles