Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik: Eestit peab soolise võrdsuse nimel rohkem pingutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sooline ebavõrdsus.
Sooline ebavõrdsus. Foto: Liis Treimann

Eesti peaks sidusama ühiskonna nimel tegema enam naistevastase vägivallaga võitlemiseks, vähendama soolist palgalõhet ja edendama eakate õiguste kaitset, leiab Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik.

Ehkki Eestis on jõustatud seadusemuudatusi ja käivitatud poliitikaid, mis on parandanud sugudevahelist võrdsust, tuleks teha enamat, et muuta praeguseid soostereotüüüpe ja eelarvamusi naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, märgitakse ettekandes, mille Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Dunja Mijatović koostas pärast oma külaskäiku Eestisse tänavu juunis.

«Võimud peaks enam pingutama, et tõsta teadlikkust meeste ja naiste vahelise struktuurse ebavõrdsuse negatiivsest mõjust ning toetama haridussüsteemi, mis suudaks soolist võrdsust kogu riigis edendada,» märkis Mijatović.

Volinik julgustas Eesti võimusid rakendama terviklikke meetmeid, et tegeleda suure hulga põhjustega, mis Eesti laia soolist palgalõhet põhjustavad.

Mijatović märkis, et naistevastane vägivald on laiaulatuslik inimõiguste rikkumine, mis Eestis toimub. Ta tunnustas Eestit Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eest, kuid kutsus tegema rohkem naiste suhtes toimuva vägivalla ohjeldamiseks. Selleks võiks korraldada meediakampaaniaid ja naitsevastase vägivalla juhtumitega tegelemiseks tuleks tagada õiguskaitseüsteemi efektiivne toimimine, märkis ta. Tuleks jätkata selleteemalist politseinike ja justiitsametnike koolitust ning tugevdada ohvritele pakutavat õigusabi. Mijatović soovitab Eestil määrata spetsiaalsed prokurörid ja kohtunikud soopõhise vägivallaga tegelemiseks.

Lisaks peaks Eesti kiiremas korras asuma tegelema ühiskondlike ja majandusprobleemidega, mis kasvavad seoses elanikkonna vananemisega ja mis tagaks eakate inimõiguste kaitse, märgib Mijatović ning soovitab selleks koostada kõikehõlmava strateegia. Eriliselt teeb talle muret vaeste suur arv eakate hulgas ning ta kutsub Eesti võime tegutsema selle nimel, et ka vanad inimesed saaksid elada väärikalt ning oleks tagatud nende inimõigused tervishoiule, toidule ja adekvaatsele elustandardile.

Mijatović soovitab Eestil mõelda vanurite huvidele ja õigustele ka IT-lahenduste ning tehisintellekti kasutamisel riigistruktuurides.

Viimaseks kutsus Mijatović üles tagama, et Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule oleks tagatud piisavad ja kestlikud ressursid oma ülesannete täitmiseks.

Mijatović külastas Eestit juuni keskel, kohtudes muuhulgas tervise- ja tööminister Riina Sikkuti ning sotsiaalkaitseminister Kaia Ivaga. Voliniku Eesti-visiidi eesmärgiks oli saada ülevaade inimõiguste alasest olukorrast riigis. Visiidi tulemuste põhjal koostas volinik raporti, milles keskendutakse enim silma paistnud probleemidele ning tehakse soovitusi olukorra lahendamiseks.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on sõltumatu institutsioon, kelle peamised ülesanded on tõsta liikmesriikides teadlikkust inimõigustest ning kaardistada Euroopa Nõukogu liikmesriikide seadusandluses ja praktikas esinevad kitsaskohad. Voliniku visiitide eesmärk on saada ülevaade inimõiguste olukorrast konkreetses riigis, vajadusel esitab volinik ka oma ettepanekud ja soovitused.

Bosnia-Hertsegovinast pärit Mijatović on neljas volinik selles ametis. Enne inimõiguste volinikuks valimist töötas ta OSCE meediavabaduse eestkõnelejana.

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks. Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee.

Tagasi üles