:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/27/11449738t1h60b4.jpg)
Täna kuulutati rahvusraamatukogu esimese iseseisvuse taastamise ajal valminud hoonena kultuurimälestiseks.
Rahvusraamatukogu kuulutati kultuurimälestiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusraamatukogu hoone kuulutati täna kultuuriminister Indrek Saare käskkirjaga kultuurimälestiseks. Laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodil valminud raamatukoguhoonel oli pöördelistel aegadel üldrahvalik eesmärk ja saavutus.
«Märgiline on see maja nii sisult kui ka vormilt – rahvusraamatukogusid on igal riigil ainult üks. Samas on see unikaalne objekt ka Eesti 20. sajandi arhitektuuriloos tervikuna,» ütles kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.
Eesti Rahvusraamatukogu ehitustööd algasid 1985. aastal ja see valmis 1993. aastal. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Tegu on unikaalse hoonega, mis kasutab rahvuslikku paekivi tänapäevase monumentaalteose loomisel. Erakordselt hästi on säilinud hoone interjöörid, kus leidub palju spetsiaalselt selle maja jaoks loodud kunstiteoseid, näiteks Rait Präätsi vitraažid ja Enn Põldroosi fresko.
Ent 25 aastat kasutuses olnud hoone vajab lähiajal renoveerimist. Hoone rekonstrueerimise ettevalmistamiseks on 2019. aasta riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot.