Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Tööõnnetuskindlustus lööb arvamused kahte lehte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Statistika näitab, et sagedasim tööõnnetuse põhjus on kontrolli kaotamine masina või seadme üle – sel põhjusel juhtub lausa 32 protsenti tööõnnetustest.
Statistika näitab, et sagedasim tööõnnetuse põhjus on kontrolli kaotamine masina või seadme üle – sel põhjusel juhtub lausa 32 protsenti tööõnnetustest. Foto: Kristjan Teedema

Plaanitav tööõnnetuskindlustus tekitab vastakaid arvamusi. Kui ettevõtjad nimetavad seda uueks ja varjatud maksuks, siis näiteks kindlustusseltside liidu juht peab tragikoomiliseks, et meil seda ikka veel pole.

Riik on võtnud sihi jätta inimeste tööajal saadud vigastuste ravi ettevõtete kanda ja luua sotsiaalmaksust toituva haigekassa kõrvale skeem, mille järgi tööandjatel tuleb hakata iga töötaja pealt maksma kohustuslikku tööõnnetuskindlustust. «Kui praegu hüvitatakse raviteenused haigekassast, siis uues süsteemis hüvitaks ravikulud kindlustusettevõte, kelle juures töötaja on kindlustatud. Tehniliselt toimiks süsteem nii, et haigekassa nõuab kindlustusettevõttelt tööõnnetusega seotud ravikulud tagasi. Samamoodi toimub kulude hüvitamine liikluskindlustuses,» võttis asja tuuma kokku sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis.

Tagasi üles