/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2009/08/31/228542t1ha449.jpg)
Metsavendlust uuriva rühma liikmed avastasid tänavu Kagu-Eestist punkri, mis tõenäoliselt on Eesti viimaseks metsavennaks peetava August Sabbe viimane punker.
Leiti metsavend August Sabbe viimane punker (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viie aasta eest moodustasid erinevate erialade esindajad vabatahtliku uurimisrühma, mille sihiks on uurida metsavendluse ajalugu eeskätt arheoloogiliste meetoditega, ütles rühma liige, arheoloog Mauri Kiudsoo.
Sel suvel ja sügisel jätkas uurimisrühm Järvakandi lähistel ja Lõuna-Harjumaal asunud punkrikomplekside uuringutega. Harjumaal Kose vallas tuvastasid uurijad kaks uut punkrikohta ning Kagu-Eestis alustasid rühma liikmed Jaan Rootsu metsavendade salga elupaikade otsinguid.
Kiudsoo sõnul avastasid rühma liikmed Kagu-Eestist maa-aluse punkri, mis pärineb möödunud sajandi seitsmekümnendates aastatest. Punkri avastamiseni viis kohalikult elanikult saadud vihje. «Tõenäoliselt on tegemist legendaarse metsavenna August Sabbe viimase elupaigaga,» sõnas Kiudsoo.
Kiudsoo kirjelduse kohaselt oli kõrgemale kohale, liivasesse pinnasesse kaevatud maa-alune punker hästi varjatud ning paiknes endise märgala serval. «Esialgse vaatluse põhjal tundus, et Sabbe kasutas oma viimase elupaiga rajamisel ära ühe varasema, umbes viiekümnendatel rajatud punkri kehandit,» sõnas Kiudsoo.
Uurijatel õnnestus saada esmane ülevaade nii punkri konstruktsioonilistest kui ka ehituslikest elementidest. Nii oli punkri katuse veekindlaks muutmiseks kasutatud kilet ja tõrvapappi, «mille säilivus ja valmistamisaeg tõendab, lisaks ühe kohaliku elaniku tunnistusele, et tegemist ei saa olla neljakümnendatel-viiekümnendatel ehitatud punkriga,» sõnas Kiudsoo. Plekkahju jäänuste alt tuli välja ka tühi nahast rahakott. Punkri lagi oli tänu 1980. aastate keskel sealt üle sõitnud metsaveotraktorile juba aastaid tagasi sisse vajunud.
«Kindlasti jätkame punkri uurimist tuleval aastal,» lisas Kiudsoo.
1909. aastal sündinud August Sabbet peetakse Eesti viimaseks metsavennaks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee töötajad tabasid Sabbe 28. septembril 1978. aastal. Vahistamiskatse ajal õnnestus Sabbel Võhandu jõkke hüpata ning ennast ära uputada. Samas on võimalik, et Sabbe uputati.