Buzek: kriisist aitab välja solidaarsuse taastamine Euroopas

Europarlamendi presidendi Jerzy Buzeki visiit Eestisse. Kohtumine riigikogu esimehe Ene Ergmaga. Foto: Raigo Pajula

Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki hinnangul aitab Euroopa majanduskriisist välja solidaarsuse taastamine.

Riigikogu ees esines täna pöördumisega Eestis visiidil viibiv Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek. Ta märkis oma kõnes, et asume piirkonnas, mida ajalugu on kõvasti muserdanud, kuid tänaseks on Eesti Euroopa Liidu ja NATO hindamatu liige.

«Te olite esimene Balti riik, mis liitus euroalaga ja olete üks kõige lõimunumaid riike Euroopas. Te olete teistele eeskujuks – mitte ainult demokraatiaga, vaid ka eduka kõrgtehnoloogilise majanduse poolest ja esimene riik maailmas, kus võeti kasutusele e-hääletamine,» tunnustas Buzek Eesti saavutusi.

Europarlamendi president rõhutas, et Euroopa Liit on ristteel, kus seistakse vastamisi tohutu riikliku ja eraisikute võlakriisiga. Kriisiga, mille on suures osas põhjustanud halb majanduse juhtimine. Ta nentis, et Euroopa kriis pole mitte ainult finantskriis, vaid ka usalduskriis. Buzek tunnistas, et paljud meie kodanikest tunnevad, et EL ei toimi ning mõtlevad, et Euroopa Liit on osa probleemist ja mitte osa lahendusest.

Europarlamendi president arvas, et poliitikud peavad rohkem vaeva nägema, et praegust kriisi selgitada, peab näitama, kuidas me muudame Euroopa Liidu tõhusamaks, võimeliseks probleeme paremini lahendama. Ta märkis, et võib-olla tuleks Euroopale sagedamini näidata Eesti eeskuju.

«Mis kõige tähtsam – peame tugevdama Euroopa solidaarsuse väärtust,» ütles Buzek, lisades, et nagu Poola, mõistab ka Eesti solidaarsuse jõudu paremini kui enamik teisi riike. «Teie pühendumine sellele väärtusele ja Euroopa kesksetele väärtustele, nagu vabadus ja demokraatia, tõi kaasa ühe kõige tähelepanuväärsema ülestõusu, mille tunnistajaks ajalugu olnud on,» ütles ta.

Ta jätkas, et solidaarsusest üksi ei piisa – edu saavutamiseks on vaja distsipliini ja vastutustunnet. Buzeki sõnul  on eestlased majanduskriisist jagu saanud julguse, uhkuse ja meelekindlusega. Ta tunnustas Eesti valitsuse tööd eelarvete kärpimisel ning saavutusi, milleni jõuti tänu vastutustundlikule juhtimisele. «Teie edu on sõõm värsket õhku. Sest see ei näita mitte ainult vastutustunde ja kokkuhoiu tähtsust, vaid julgustab ka ülejäänud Euroopat. Ja maailma,» uskus Buzek.

Europarlamendi president peatus oma kõnes ka euro tähtsusel, pidades eurot tugevaks ja stabiilseks valuutaks. Buzek rõhutas, et euro on meie julgeoleku tagamisel eluliselt tähtis tegur.

Piirkondlikust koostööst rääkides pidas Buzek vajalikuks mainida laiaulatuslike vastastikusel usaldusel, austusel ja ühistel väärtustel põhinevate suhete loomise vajadust Venemaaga. Äramärkimist leidis ka Eesti, Leedu ja Läti tegevus koostöö tihendamiseks paljudes valdkondades – sh transpordi, innovatsiooni ja energeetika alal. Samuti uskus ta et, Euroopa Liidu Läänemere strateegiast võib saada koostöömudel kogu Euroopa Liidu jaoks.

Buzek lisas, et piirkondliku koostöö kõige olulisemaks proovikiviks võib saada energiaga varustatuse tagamine tulevikus. «Meie strateegiline eesmärk peaks olema energiareservide kujundamine, nii et kui riik satub raskustesse, suudaksime me üle elada igasuguse kriisi. Me ei saa leppida olukorraga, kus Euroopa Liidus on ikka veel eraldatud energiasaared, nagu Balti riigid praegu on.»

«Rahvana olete te alati olnud tuntud selle poolest, et ütlete, mida mõtlete, ja ajate õiget asja isegi, kui see on raske. See on kogu maailmas teie kaubamärgiks saanud,» tunnustas Buzek Eestit, julgustades meid oma kogemusi valitsuse läbipaistvuse ja avatuse suurendamises, demokraatia edendamises ja inimõiguste kaitsmises jagama meie idapoolsete naabrite hulka kuuluvate riikidega.