Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Eesti riik paneb eksituse teel kodanikuks saanud fakti ette (12)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti juurtega abikaasad Alli ja Aleksander lapselaps Glebiga. Nii Alli kui ka Eestis elav ja koolis käiv Gleb on eksituse tõttu Eesti kodanikud. Samuti eesti päritolu Aleksander pole kodakondsust taotlenud.
Eesti juurtega abikaasad Alli ja Aleksander lapselaps Glebiga. Nii Alli kui ka Eestis elav ja koolis käiv Gleb on eksituse tõttu Eesti kodanikud. Samuti eesti päritolu Aleksander pole kodakondsust taotlenud. Foto: Erakogu

Ilmselt ootab sadu inimesi, kes on seni teadnud, et on Eesti kodakondsuse saanud sünniga, passi uuendades üllatus - nad polegi kodanikud.

Vaidlusaluses Abhaasia piirkonnas elav eestlanna Alli (57) sõitis augusti lõpus oma Eestis elava poja ja tütre juurde. Tütar sünnitas 10. septembril Allile kolmanda lapselapse. Ühtlasi käis Alli politsei- ja piirivalveametis (PPA) oma aeguvat passi uuendamas.

Juba tagasi Abhaasias olles, saabus PPA-st vastus: Alli polegi sünnijärgne Eesti kodanik. Nagu pole seda sellisel juhul ka tema aastaid Eestis elavad lapsed ja lapselapsed.

Sarnaselt Allile andis PPA ilmselt sadadele inimestele sünnijärgse kodakondsuse aastatel 2003–2015. Nüüd loetakse seda kõike eksituseks.

Nii sai ametkonnalt hiljuti üllatuse ka Artemi Altman (35), kes elab ise hetkel Moskvas, kuid kelle vanemad elavad jällegi Eestis ja on samuti kodanikud. Altman sai Eesti kodakondsuse 2013. aastal oma isa kaudu. Ta läks tänavu passi uuendama oma perest esimesena ja kuulis nii veel enne oma isa, et pole ikkagi sünnijärgne Eesti kodanik. Narvas elavat isa Ernst Altmani ja ema Elenat ootab sama uudis siis, kui nemad oma dokumente uuendama lähevad.

Tagasi üles