Kaugkütteseadus ahistab paneelmajade elanikke

Paneelmajad Lasnamäel Foto: Toomas Huik / Postimees

TTÜ professori Sulev Mäeltsemehe sõnul võiksid paneelelamud näiteks päikesepaneelide abil ise sooja toota ja nii märgatavalt kokku hoida, kuid seda keelab kaugkütte seadus.

Möödunud nädalal toimunud visioonikonverentsil käis Mäeltsemees välja mõtte, et paneelmajade kallinevaid küttekulusid aitaks ohjeldada ka korteriühistute ja -omanike enda soojatootmine, kirjutas linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

«Ka paneelelamutesse sobivad päikesepaneelid ja targad süsteemid, mis reguleerivad kütet vastavalt vajadusele,» märkis Mäeltsemees. «Siin on aga probleem. Kaugkütte seaduses on säte, et võrguga liitumine on kohustuslik kõigile kaugkütte piirkonnas asuvatele isikutele. See tekitab sundolukorra tarbijatele olukorras, kus on olemas ka ratsionaalsemaid lahendusi. Sõltuvus tootjast, eriti kui ta on monopoolses seisundis, on huvitatud võimalikult suurema hulga soojuse torudesse laskmisest. Need on meil siis ka talvel haljendavate radadena näha. Tehnikaülikool ehitas näiteks oma katlamaja ning saab sellest 40% kokkuhoidu.»

Arhitekt Ignar Fjukile teeb soojakadu samuti muret. «Kui Saksamaad ühinesid, asuti seal kohe paneelelamute ümber haljendavaid soojatrasse korda tegema,» ütles ta. «Kahe-kolme aasta pärast olid kõik vahetatud. Meil ostetakse kvoodirahade eest elektriautosid.»

Fjuk käis hiljuti Berliinis sealsete magalarajoonidega tutvumas. «Seal näidati meile kaht maja: üks oli üleni korda tehtud ja teine samasugune maja kõrval räämas. Esimene maja oli linna oma, teine erastatud, sest korteriomanikud ei suuda omavahel kokku leppida. Berliini magalarajooni majadest 95 protsenti on üüripinnad, seepärast sai linn arukalt tegutseda. Linna äärealadel asuvates paneelelamutes ei tahtnud enam keegi elada ja need lammutati. Kesklinnale lähemal ja sellega hästi integreeritud aladel aga saneeriti paneelelamud sajaprotsendiliselt,» rääkis arhitekt.