/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2018/09/21/11435040t1h8f32.jpg)
Harju maakohtus mõisteti möödunud nädalal Eesti Vabariigi vastases vandenõus süüdi 32-aastane Jevgeni, kes kogus andmeid Venemaa sõjaväeluure (GRU) heaks.
Kapo tabas suvel GRU agendi varjunimega Tendrit (23)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei (kapo) pidas mehe kinni selle aasta 1. juulil ning sellest ajast on ta viibinud ka vahi all.
Süüdistuse järgi pidas Eesti kodanik alates 2016. aasta aprillist Vene Föderatsioonis teadvalt suhet Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsuse (GRU) töötajatega. Jevgeni andis nõusoleku osaleda Eesti Vabariigi vastu suunatud GRU agentuur-operatiivtöös, mille eesmärgiks on Eesti sise- ja välisjulgeoleku kahjustamine.
Salajaseks koostööks andis ta GRU-le kirjaliku nõusoleku ning nõustus kasutama agendi varjunime Tendrit. Infot edastas sõjaväeluureteenistuse agent telefonitsi, läbi e-kirjade ja sõnumite ning ka vahetute kohtumiste kaudu Venemaa territooriumil.
Üheks ülesandeks tegi GRU süüdimõistetud Jevgenile pildistada üles võimaliku tulevase NATO lennuvälja asukohta Eestis. Samuti sai Jevgeni 2017. aastal ülesande tuua GRU töötajatele Euroopa maanteekaarte ja laadida GRU töötaja telefoniabonendile kõneaega.
Harju maakohus karistas GRU heaks töötanud meest 10. septembril kokkuleppemenetluses Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega, mille sisse loeti seni vangistuses viibitud aeg. Samuti tuleb tal riigituludesse tasuda kokku 2570 eurot.
Karistusseadustik võimaldab sellise kuriteo toimepanijat karistada kuni kuueaastase vangistusega.
Kuna riigiprokuratuuri taotlusel oli istung õigusemõistmise kaitseks kuulutatud kinniseks, ei saa prokuratuur anda asja kohta ka täpsemaid kommentaare.
GRU huvi Eesti vastu on pidev
Esimest korda Eesti iseseisvuse taastamise järel õnnestus Kaitsepolitseil tabada GRU agent 2017. aasta jaanuaris. Elamisloa alusel Eestis elava Venemaa Föderatsiooni kodaniku Artjom Zintšenko mõistis Harju maakohus süüdi välismaalase Eesti Vabariigi vastases vägivallata tegevuses ja määras talle karistuseks viis aastat vangistust.
Kaitsepolitsei kogutud andmetel värbasid Zintšenko 2009. aastal kaastööle GRU ohvitserid ning alates Eestisse kolimisest 2013. aastal osales Zintšenko luuretegevuses Eesti Vabariigi vastu. Zintšenko aga vahetati selle aasta veebruaris välja Venemaal 12 aastaks spionaaži eest vangi mõistetud ettevõtja Raivo Susi vastu.
Pärast Zintšenkot saadi 2017. aasta lõpus kätte veel teinegi Eestis tegutsenud Vene sõjaväeluure kaastöötaja Ilja Tihhanovski, kes mõisteti kokkuleppemenetluses neljaks aastaks vangi.
Viimati kerkis Vene sõjaväeluure nimi üles septembri alguses, kui riigireetmises kahtlustatavatena vahistati kaitseväe peastaabi ohvitser Deniss Metsavas ning tema isa Pjotr Volin. Ka neile pannakse süüks, et GRU-le edastati Eesti riigisaladusi ning NATO teavet.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kommenteeris toona, et GRU huvi Eesti vastu on olnud jätkuv ja püsiv, kuid kinnitas, et Eesti suutlikkus nendega koostööd tegevate inimeste tabamisel on paranenud.