Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas kuulutati kohtuotsus nn vanglamässu kriminaalasjas.
Vanglas mässanud kinnipeetavad said karistuse
2015. aasta juunis keeldus hulk Viru vangla kinnipeetavaid neile jagatavast toidust, protestides sel moel vangla määratud toidujagaja vastu, kes oli samuti kinnipeetav, aga süüdistatavate poolt jagatava kriminaalse subkultuuri hoiakute järgi ei sobinud toidujagaja ametisse.
Et toidujagajat välja ei vahetatud, lepiti kokku, et kambrites hakatakse üheskoos aknaid lõhkuma. 23. juunil kella 22.55 paiku alustasid 18 kinnipeetavat üheaegselt kambrites akende lõhkumist, kasutades selleks metallist lusikaid ja kruuse ning lõhutud WC-poti loputuskasti kaane tükke. Lõhkumisega tekitati kõrgendatud oht vangla julgeolekule ning põhjustati varalist kahju üle 1000 euro ulatuses.
Kohus mõistis kõik süüdistatavad süüdi kinnipidamiskohas selle sisekorra vastastes toimingutes osalemises – kümnele süüdistatavale mõistis kohus karistuseks kuus kuud vangistust ning liitkaristused seoses nende varasemate kuritegudega. Süüdistatavatele, kes olid tekitatud kahju hüvitanud või enda tegu kahetsenud, mõistis kohus rahalise karistuse tingimisi.
Kohus rahuldas RKAS ja Viru vangla tsiviilhagid ning kohustas süüdimõistetuid tasuma riigituludesse menetluskulud, mis jäävad vahemikku 700 kuni 7000 eurot.
Viru Maakohtu kohtunik Deniss Minzatov ütles otsust kuulutades, et kuigi jäi välja selgitamata, kes ja kuidas massilised korratused kinnipidamiskohas organiseeris, on tõendatud, et kõik süüdistatavad neis osalesid, seejuures kooskõlastatult ja ühiselt. «Mõni süüdistatav on tekitatud kahju hüvitanud ja oma tegu kahetsenud. Sellest lähtudes pidas kohus piisavaks rahalise karistuse mõistmist tingimisi. Neid, kelle puhul kergendavaid asjaolusid ei esine, tuleb karistada vangistusega, aga karistusmäära valikul tuleb arvestada, et süüdistatavate tegude tõttu ei saanud keegi vigastada,» selgitas kohtunik vahetult pärast otsuse kuulutamist.
Kohus lahendas asja üldmenetluse korras. Kohtuotsus ei ole jõustunud.