Helme määris venelastele mett moka peale

Mart Helme ja Jelena Poverina Postimehe otsestuudios. Foto: Sander Ilvest

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme, kes alles äsja nõudis Vene päritolu riigiametnikele «riskikontrolli», nimetas venelasi viiendaks kolonniks ja rääkis vajadusest võidelda Kremli loodud vähkkasvajaga, oli portaali Rus.Postimees.ee venekeelses otsesaates leebus ise.

- Kui palju jälgib EKRE oma ridade puhtust?

- Kui inimesed tulevad meie juurde, püüame küllaltki hoolikalt kontrollida, mis taust neil on. Kui inimesed tahavad erakonna liikmeks saada, siis püüame selgeks teha, millega nad on varem tegelenud. Kas neil on olnud ebameeldivusi võimudega, mingeid kriminaalseid tegusid. Meie ressursid ei luba siiski väga põhjalikku taustakontrolli teha.

- Kas te olete arvutanud, kui palju läheb riigiaparaadile maksma venelaste täiendav lojaalsuskontroll?

- Ma arvan, et mitte eriti palju, sest kui me räägime kontrollimisest, siis ainult nende inimeste kontrollimisest, kes tahavad saada ligipääsu riigisaladustele. Selliseid inimesi on vähe. Kui me räägime kaitseväes teenivatest inimestest, siis see on väga oluline. Millest me siinkohal räägime? Räägime sellest, et kui näiteks mõni riigisaladus reedetakse potentsiaalsele vaenlasele ja tõepoolest puhkeb riikidevaheline konflikt, siis see võib tähendada isegi tuhandete inimelude kaotamist. Me ei taha inimesi diskrimineerida, me tahame olla kindlad, et me ei kaotaks elusid, kui tõesti puhkeb mingi konflikt.

- Kuidas sattus EKREsse Aleksei Ganitšev, kellel on Vene kodakondsus, kes visati välja Kaitseliidust ja kelle vastu tundis huvi kapo?

- Ma ei tea seda, sest meil võtavad uusi liikmeid vastu kohalikud allorganisatsioonid. Meil on 8500 liiget ja ma tõesti ei tunne igaühte ega tea, kuidas ja millal keegi erakonda on vastu võetud. Ma tean, et temaga olid seotud mingid ebameeldivad fotod. Ma püüdsin välja selgitada, milles on asi. Helistasin ühele juhatuse liikmele, kes ütles, et tõepoolest Ganitšev tegeles mingite rumalustega ja et ta hoolitseb Ganitševi lahkumise eest.

-Kas teie süda on põhirahvuse pärast rahulik, kas te võite olla kindel, et EKRE liikmete südametunnistus on puhas ja neil pole olnud sidemeid kommunistliku parteiga?

Paljud minuvanused inimesed olid kommunistliku partei liikmed sellepärast, sest ilma parteisse kuulumata ei saanud olla kolhoosiesimees ega tehase direktor ja sel põhjusel me küll mingeid puhastusi korraldama ei hakka.

-Kas te ei arva, et EKRE liikmete järsud väljaütlemised venelaste kohta võivad kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi?

-Tahan veelkord kinnitada, et me ei räägi kõikidest venelastest. Selles kontekstis on silmas peetud ainult neid inimesi, kes teenivad kaitseväes või mingites organites. Me räägime ainult sellistest inimestest. Me ei räägi tavalistest Narva, Jõhvi või Tallinna elanikest. Me räägime inimestest, kes tegelevad riigisaladustega. Siin tuleb kontrollida mitte ainult venelasi, vaid ka eestlasi.

Venelaste kohta ma tahan öelda seda, et eestlased ei saa aru, et venelased pole ainult rahvas või rahvus, venelased on tsivilisatsioon. Venelaste ustavus oma tsivilisatsioonile on midagi sellist, mida eestlased ei mõista. Eestlastel on lihtsustatud arusaam «rahvusest». Mina olen lugenud Gumiljovi ja paljusid teisi vene klassikuid, kes on tegelenud etnogeneesi ja muude teooriatega. Ma arvan, et saan teistest eestlastest paremini aru, miks venelastel on raske oma juurtest lahti ütelda. Sellepärast tuleb venelastega hoolikamalt tegeleda.

- Mida siis venelastega teha? Kuidas lahendada vene koolide probleem?

- Kõik algab keelest. Kui me tahame segregatsioonist lahti saada, tuleb vene lastele eesti keelt õpetada juba alates lasteaiast. See on raske, kuid mitte lootusetu protsess. EKRE saab väga hästi aru, milles on probleem. Me teame, et meil pole pedagooge ja metoodikat. Vene laste toppimine eestikeelsetesse lasteaedadesse on kontraproduktiivne. Ma olen selle poolt, et säilitada praegune süsteem nii kauaks, kuni me oleme selle muutmiseks valmis.

- Kuidas EKRE kavatseb garanteerida ühiskonna heaolu, mängides ühiskonna vastuoludel, näiteks eestlaste ja venelaste vastasseisul ja eitades Euroopa toetust?

- Me oleme Euroopa poolt, kuid Euroopa impeeriumi vastu. Me seisame sellise Euroopa eest, mis koosneb suveräänsetest riikidest nagu Ungari, Poola, Tšehhi ja Itaalia. Eesti peab seisma selles reas ja Euroopa Liit saab olema edukam, kui ta koosneb suveräänsetest riikidest. Me oleme Merkeli, Macroni ja Junckeri tsentraliseeritud Euroopa vastu.

- Kuidas jääb ellu väike Eesti, kui sidemete puudumisele Venemaaga lisandub veel Euroopa Liidu sidemete lõhkirebimine?

- Siinkohal nõustun Sergei Lavroviga, kes ütles, et Balti riikide julgeoleku garantiiks on heatahtlik ja rahuarmastav Venemaa. Arvan, et kui Venemaa mõistab, et Balti riigid ei ole talle ohtlikud, ei hakka ta võitlema nende üle füüsilise kontrolli saavutamise nimel.

Venemaaga on tõepoolest raske asju ajada. Ma tean seda, kuna olin neli aastat Eesti saadik Moskvas. Kuid Venemaaga on siiski võimalik asju ajada.

- Aga missugust poliitikat kavatsete ajada valitsusse pääsedes? Teil ju on valimistel selleks reaalne võimalus?

- Minu ema soovitas keerulistes situatsioonides rääkida, rääkida, rääkida, ehk pidada läbirääkimisi kasvõi lõpmatuseni.

- Kas sõidaksite vajadusel Moskvasse?

- Loomulikult! Venemaad ei tohi ignoreerida. USA, Hiina ja Venemaa on maailma peamised jõukeskused ja sellega peab arvestama. Venemaa on meie naaber. Ja on väga halb, et meie suhted Venemaaga pole kõige sõbralikumad. Kui me ka edaspidi tegeleme ainult Venemaa süüdistamisega, siis suhted ei parane.

- Kas Eesti peaks süüdistamise poliitikast loobuma?

- Me oleme nii väike riik, et meil on sageli vaja kasutada võimalust vaikida.

- Kas me peame tegema koostööd NATOga?

- Me peame tegema koostööd nii NATO kui Venemaaga. Immigrantide tulv islamimaadest, Aafrikas ja Indiast muutub tulevikus probleemiks ka Venemaa jaoks, sest varem või hiljem  jõuab see tulv ka põhja. Venemaal on juba praegu probleeme Kesk-Aasia immigrantidega. Venemaa, Euroopa ja Ameerika peavad üheskoos tegelema nende probleemidega, mis on alles algamas. Lähis-Idast ja Aafrikast Euroopasse suunduv immigrantide laine on alles algus. Nende regioonide majandus ei muutu lähiaastatel paremaks ja põgenike arv muudkui suureneb.

- Millega te selgitate EKRE populaarsust? Mille poolest erineb EKRE ülejäänud viiest parlamendiparteist?

- Me räägime kõva häälega Eesti suveräänsusest. See puudutab ka kohalikke venelasi migratsiooni kontekstis. Tööjõu puudus, Ukraina töömigrantide sissevalgumine puudutab eeskätt kohalikke venelasi. Ukrainlased on valmis töötama samadel töökohtadel väiksema palga eest. Pikemas perspektiivis on nad valmis asendama venelasi ka Maxima kassades ning see on probleem nii venelaste kui kogu meie majanduse jaoks. Paljud neist sõidavad siia paariks kuuks ja ei näe eesti keele õppimisel üldse mitte mingit mõtet.

Helme täispikka intervjuud on võimalik vaadata portaalis Rus.Postimees.ee.