:format(webp)/nginx/o/2018/03/08/7670819t1h6cc5.jpg)
Valitsus esitas riigikogule plaani eraldada kirikutele tänavust riigieelarvet muutes okupatsiooni käigus tehtud väidetava kahju hüvitamiseks kokku 8 miljonit eurot, lisaks tahavad ministrid suurendada näiteks erakoolide lepingute rahastamist ning kaitseliidu toetust.
Neljapäeval kinnitas valitsus 2018. aasta riigieelarve muutmise. Seejuures otsustati lahendada ära omandivaidluse küsimus, mis puudutab Eesti Evangeelse Luterlikku Kirikut (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu kirikut (EAÕK), eraldades neile vastavalt 6,8 ja 1,2 miljonit eurot, ütles peaministri ülesandeid täitev kultuuriminister Indrek Saar valitsuse pressikonverentsil.
Saar lisas, et kultuuriministrina on tal hea meel, et nii peaks saama selgeks ka Niguliste kiriku omandiküsimus. Niguliste kirik hävis väga suures osas 1944. aasta märtsipommitamisel tekkinud tulekahjus ja hilisemates varingutes. Hoone avati muuseumina 1984. aastal muuseumi erinõudeid ja vajadusi silmas pidades.
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles valitsuse pressikonverentsil, et raha tuli välistoetuste kaasfinantseerimise arvelt. Lisaks sellele muudatusele läheb haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas 15 miljonit eurot erakoolide lepingute sõlmimiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisalas suunatakse liikmemaksude ülejäägi ja edasi lükkunud investeeringute arvelt kaitseliidu toetuseks 2,9 miljonit eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala saab kaasrahastamise jäägi arvelt juurde 2 miljonit eurot kohaliku omavalitsuste teede remondiks ja teehoiuks. 15 miljonit saab juurde Eesti Raudtee ning samuti 15 miljonit eurot maanteeamet riigimaanteede koondprojektiks ja Kose-Võõbu teelõigu ehituseks. Veeteede Amet saab tuletornide renoveerimiseks ja muudeks investeeringuteks 810 000 eurot ning radarite soetuseks 820 000 eurot.
Siseministeeriumi valitsemisala saab kaasrahastamise jäägist 800 000 eurot mobiilsete kiiruskaamerate ostuks. Riigisaladusega seotud tegevuskuludeks läheb 21 miljonit eurot.
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas läheb valitsuse reservi suunatud vahendite arvelt 1 miljon eurot sihtasutusele Theatrum investeeringutoetuseks, 1,8 miljonit eurot Narva Vaba Lava finantskohustuste ennetähtaegseks tagasimaksmiseks ja 600 000 eurot Eesti Rahvusringhäälingule küberjulgeoleku seaduse täitmisega seotud kuludeks.
Kultuuriministeerium saatis eelmisel aastal kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei tagastaks riik EELK-ile Niguliste kiriku hoonet. Rahandusministeerium jättis aga eelnõu kooskõlastamata, kuna ministeeriumi sõnul vajavad täpsustamist vara tagastamise tingimuse küsimused.
«Meie soovime, et olukord laheneks ja Niguliste kiriku omandivaidlusele saaks lõpuks joone alla tõmmata. Selle küsimusega seoses on olnud õhus palju emotsioone, asjatut lahmimist ja sildistamisi, mis ei ole tulnud kasuks ei valitsusele ega kirikutele, kellel on õigus oma varade tagastamisele või nende kompenseerimisele. Oleksime väga rõõmsad, kui valitsus leiaks olukorrast väljapääsu, mis aitaks võimalikult kiiresti põhimõttelise hüvitamisotsuse ellu viia ja oleks sealjuures kooskõlas seadustega,» ütles EELK-i peapiiskop Urmas Viilma veebruaris kirikutele raha eraldamise üle käinud vaidlust kommenteerides.
Algselt plaanis valitsus kirikutele raha eraldada omandireformi reservfondist. Aasta alguses pöördus õiguskantsler Ülle Madise aga valitsuse poole ettepanekuga viia omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid kooskõlla põhiseadusega. Valitsus loobus omandireformi reservfondi kasutamise plaanist ning otsustas summad eraldada otse eelarvest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)