Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kaks põlengut lühikese ajaga: punane kukk laastab Eestis Soome Bitcoini-ärimehe kinnisvarapärleid (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Malla mõisa põleng.
Malla mõisa põleng. Foto: Kaspar Pokk / Kanal 2

7. septembri õhtul põles Lääne-Virumaal suurusugne Malla mõis, mida filmisõbrad nägid Andrus Kivirähki «Rehepapi» ainetel vändatud mängufilmis «November». 2014. aastal soetas mõisa Soome päritolu ärimees Risto Pietilä ühe miljoni euro eest, mille väidetavalt teenis Bitcoini-investeeringutest, kajastab seekordne ETV saade «Pealtnägija».

Omapärasest Bitcoini-lossist pidi saama rahvusvaheline krüptorahakeskus, mis koondaks uhke hotelli ja meelelahutuskeskuse näol kokku krüptorahaentusiastid üle maailma. Kuid suurejoonelised plaanid sulasid kokku septembri algul puhkenud tulekahjus, kus mõis põles sisuliselt varemeteks.

Üllatav taust on, et samal ärimehel juhtus veidi enam kui aasta tagasi sarnane õnnetus Tallinna vanalinnas.

2014. aastal jõudis 600-aastane Malla mõis ootamatult rahvusvahelistesse uudistesse, kui Pietilä selle lagunenud muistise ära ostis. Nimelt oli tegemist tollal maailma suurima Bitcoini-tehinguga.

Soomlase visiooni kohaselt pidi Mallast saama ülemaailmne krüptovaluutade arendajate meka, kuid siis järgnes suuremalt jaolt vaikus. Üks põhjus oli see, et pärast mõisa ostmist langes Bitcoini väärtus 75 protsenti.

«Pealtnägija» oli parajasti tegemas Bitcoini-parunist lugu, kui toimus ootamatu pööre – Malla mõis põles maha. Kohaliku elaniku Joonas Aadli sõnul levis tuli väga kiiresti.

Põleng tõstis aga esile hoopis uued küsimused. Juba 2017. aasta kevadel rentis Pietilä Tallinna vanalinnas aadressil Vene tn 2 500-ruutmeetrise üüripinna, et hakata korraldama seal omapäraseid rollimänge, kus kehtisid mänguraha ja Pietilä loodud reeglid.

Pidudel osalenud kahe anonüümsust palunud Harjumaa koolipoisi sõnul põletas Pietilä korralikult raha. Pidudele kutsuti suvalisi inimesi, lauad olid heast-paremast lookas ning vahel sai mänguraha vahetada pärisraha vastu. Aga miks Pietilä mängu korraldas ja mis seal lõpuks juhtus, on pehmelt öeldes segane, seda enam, et mees ise ei taha sellest rääkida.

Kuid kohal viibinute sõnul muutusid eelmise aasta märtsis-aprillis toimunud olengud ühel hetkel joomapidudeks, kus peremehel kadus toimuva üle kontroll. Mitmed osalejad kinnitavad, et Pietilä ise käitus kummaliselt ja jättis suurema osa ajast ebaadekvaatse mulje. Näiteks pidid tema saabumisel kõik ruumis viibijad püsti tõusma.

Ohtrat pidutsemist kinnitas ka kinnisvaramaakler, kes Pietilä lõpuks üüripinnalt välja tõstis. Juhtumisi Itaalia saatkonnaga samas majas tegutsev korteriühistu sai elanikelt ridamisi kaebusi, alustades trepikotta valveta jäetud küünaldest ja öörahu rikkumistega ning lõpetades purupurjus külalistega, keda pahatihti hommikuti trepikojas magamas nähti.

Kõige tipp ja ruumide omaniku jaoks viimane piisk karikas oli 27. aprilli kesköö, kui Pietilä renditud peoruumides puhkes tulekahju.

Kogu selles loos on palju valgeid laike, aga väidetavalt tekkisid Pietiläl mängijate ees võlad, mida ta enam maksta ei suutnud. Kõik see on tekitanud spekulatsioone ka tulekahju põhjuste osas, näiteks, et Pietilä lavastas põlengu, selleks et hiljem väita, et tulekahjus hävinesid ka tema krüptoraha ligipääsuvõtmed.

Tähelepanuväärne ongi see, et Pietiläl toimus pooleteise aastase vahega kaks põlengut. Samas rõhutab «Pealtnägija», et hetkel pole tõendeid, et kummalgi juhul oleks toimunud midagi tahtlikku. Vene tänaval ei toimunud üldse mingit ametlikku põlengu uurimist, sest tulekahju likvideeriti omal käel. Malla põlengu põhjustest on aga veel vara rääkida. Prokuratuur on alustanud kriminaaluurimist, aga detaile veel ei ava.

Pietilä ise, kes viibis Malla põlengu ajal Soomes, keeldus korduvatest ettepanekutest hoolimata «Pealtnägija» kaamera ette tulemast ja sõitis enda sõnul üldse ära USA-sse.

Tagasi üles