/nginx/o/2020/03/12/13003679t1hbad8.jpg)
/nginx/o/2018/09/19/11429433t1h04f0.jpg)
Kas teate, mis on sedia gestatoria? Küsige Google’ilt, aga vaadata tasub vaid fotosid, eesti keelde tõlkides võite saada veidra vastuse. Teeme ülevaate paavstide autodest läbi sajandi.
Tellijale
Paavsti auto: kandetoolist kuulikindla linnamaasturini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katoliku kiriku paavsti auto ehk popemobile’i eelkäija on kandetool, teisaldatav troon sedia gestatoria. Siidiga kaetud ja katoliku kiriku sümbolitega kandetooli on kantud nii 12 mehe õlgadel kui ka kahe mehega. Kahe mehe kantav tool kannab muide automaailmast tuntud nime: sedaan. Oli ka veeretatavaid toole. Ja loomulikult tõllad, mille ajalugu ulatub 1825. aastasse, kui Leo XII sõitis Berliinis Grand Gala Berliniga. Kandetoolide aeg kestis terve millenniumi ja viimasena oli tool kasutusel 1978. aastal paavst Johannes Paulus I ajal, kes aga kehva tervise tõttu sai paavst olla vaid 33 päeva. Näha saab neid kauneid toole Vatikani muuseumis. Kõige mitmekesisem valik autosid – ilmselt paljuski tänu pikale ametiajale – kuulus Johannes Paulus II-le, kes 25 aastat tagasi ka Tallinnas käis. Tema üks kummalisemaid sõiduvahendeid oli näiteks Ford Transit. Suur 15-kohaline valge-kollane buss valmistati visiidiks Iirimaale, anti hiljem Dublini vahakujude muuseumile ning sellega sõidutati turiste mööda linna ja renditi poissmeestepidudeks hinnaga umbes 330 eurot tunni eest.
Esimesed popemobile’id 1929. aastal
Suur hulk paavstiautodest kannab Mercedes-Benzi märki, kuigi Vatikanil ei ole eelistatud autotootjat olnud.