:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2017/03/05/6411361t1h60d6.jpg)
Erasektori ja avaliku sektori huvi doktorikraadiga tööjõu vastu on väike ja seetõttu on tänase Eesti tööjõuturu jaoks doktoreid liiga palju, ütles Tallinna Tehnikaülikooli TalTech rektor Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul on Eestis doktorikraadiga inimesi liiga palju (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühtepidi ei ole 200 doktorikraadi kaitsjat aastas Eesti suguse riigi jaoks ülearu palju, Põhjamaades on neid isegi rohkem. Aga palju on neid selles mõttes, et doktorikraadi saamiseks pingutanud noortele inimestele ei ole väljaspool ülikoole väga palju töökohti,» rääkis Aaviksoo saates «Otse Postimehest». Ta lisas, et võib-olla ei tunne tööandjad doktorikraadiga inimeste vastu huvi sellepärast, et neil on kraad valel erialal.
«Ka avalik sektor doktorikraadiga inimesi väga ei igatse, kuigi ministeeriumites võiksid vähemalt mõned osakonnajuhatajad olla doktorikraadiga, eriti haridusministeeriumis,» sõnas Aaviksoo. «Kui erasektoris nõudlus kasvaks, siis ei oleks meil ka doktorikraadiga inimesi liiga palju, aga kui nad kõik loodavad maksumaksja kulul ülikoolides tööd saada, siis tundub, et neid on palju,» lisas ta.
TalTechi rektori sõnul on üldine kõrgharidussüsteem pidevalt muutunud ning kolme aastaga bakalaureuse kraadi omandades on võimalik saada hea haridus, mille järel saab igaüks otsustada, millal ja kas üldse ta magistrikraadi taotleb. «Ma arvan, et eelseisvate kümnendite jooksul muutub muutub kõrgharidusmudel kogu maailmas veel oluliselt,» sõnas Aaviksoo.