Valitsusliit jõudis riigieelarves põhimõttelisele kokkuleppele

Indrek Saar, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder. Foto: Riigikantselei

Valitsus jõudis tänasel kabinetiarutelul põhimõttelisele kokkuleppele 2019. aasta riigieelarves, mille maht ületab 11 miljardit eurot. Eelnõu on plaanis järgmise nädala kolmapäeval valitsuse istungil heaks kiita.

Peaminister Jüri Ratase sõnul arutasid osapooled kõiki teemasid, kaasa arvatud aktsiiside muudatusi ja leppsisid kokku, et aktsiisides muudatusi ei tule.

«Alkoholiaktsiisi osas tegime otsuse, et varem kavandatud tõus jääb järgmisel aastal ära, see tuleb nüüd ka seadusesse panna. Ka 2020. aasta aktsiisitõus jääb ära,» ütles Ratas.

Küsimusele, kas arutati ka alkoholiaktsiisi langetamist, ütles Ratas, et arutati kõiki võimalusi. «Eelarve, mille me riiikogule esitame, on selline, milles meil oli võimalik kokku leppida,» lausus peaminister.

«Valitsus on ühisel seisukohal, et panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime sidusamasse ja jõukamasse ühiskonda. Seetõttu oleme otsustanud, et nii patrullpolitseinike, piirivalvurite kui ka päästjate palgad peavad märkimisväärselt kasvama. Samuti jätkuvad palgatõusud hariduse, kultuuri ja sotsiaalhoolekande valdkonnas,» ütles peaminister.

Eelnõu järgi eraldatakse järgmise aasta riigieelarves Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks pea kolmteist miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks hinnanguliselt kaheksa miljonit eurot. Samuti kasvavad õpetajate töötasud. Üldhariduskoolide õpetajate palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Õpetajate palga alammäär on järgmisel aastal 1250 eurot. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

«Need otsused annavad kindluse, et meie kõigi turvalisuse ja tuleviku seisukohast olulistel ametikohtadel töötavad inimesed on õiglaselt tasustatud,» märkis peaminister.

«Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab jätkuvalt – omavalitsuste rahastamise reform on suurendanud nende tulusid, mis lubab pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid,» märkis peaminister. Linnade ja valdade sissetulekud kasvavad järgmisel aastal umbes viis protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Samuti jätkub üleminekutoetuste maksmine põllumeestele.

«Need sammud on olulised, sest tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi. Seepärast otsustasime valitsuses ka Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit toetavate regionaalsete toetusprogrammide kasuks.» Järgmisel aastal on Ida-Virumaa programmile ette nähtud pea viis miljonit ja Kagu-Eesti programmile 800 000 eurot. Riigi eelarvestrateegia otsuste järgi jätkub nende rahastamine aastani 2022.

Peaminister rõhutas, et 2019. aasta eelarve on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. «Riigi rahandus on väga heas korras. Sealjuures leidsime võimaluse anda haigekassale juurde 180 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi. Kaitsekulud kasvavad pea 590 miljoni euroni, mis moodustab meie SKPst praeguste hinnangute kohaselt üle 2,1 protsendi. Transpordi-, taristu- ja teistesse investeeringuprojektidesse suuname umbes 370 miljonit eurot,» märkis Ratas.

SDEsse kuuluv kultuuriminister Indrek Saar märkis, et valitsus pidas eelarvet koostades silmas ka eelarvenõukogu soovitusi, mille järgi peavad riigil olema reservid. «Kui täna on meil majanduses head ajad, tuleb olla valmis selleks, et ajad ei ole nii head. Mul on hea meel, et eelarve on tasakaalus,» lausus Saar.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et valitsus suuris seista vastu kiusatusele võtta majanduse headel aegadel üle jõu käivaid kohustusi, mida majanduse halvematel aegadel täita ei suudeta.

Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 6,2 protsendi tasemele.

Valitsus tugines riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.