Eestis on umbes 120 000 inimest, kel puudub püsiv ravikindlustus ning selle probleemi lahendamiseks käis mõttekoda Praxis välja kolm soovitust. Üks neist viiakse tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul ellu juba tänavu.
Ravikindlustuseta inimeste üks probleem lahendatakse juba tänavu (3)
«Mind üllatas see, kui paljudel inimestel on mure püsiva kindlustuskaitsega. Näiteks kui ajateenistus lõppeb aprillis ja õppima minnakse septembris või kui töökohta vahetades tekib paari- või kolmekuuline auk,» kommenteeris tervise- ja tööminister Riina Sikkut mõttekoja Praxis analüüsi.
Mõttekoja soovitus riigile
Parandada inimeste teadlikkust ravikindlustuse taotlemiseks. Muudatus on suunatud hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanematele, keda 2007.–2017. aastani oli 20 000. Praxis soovitab riigil arendada välja teenused, mis aitaks vanematel kas tööle naasta, tööd leida või ravikindlustust taotleda. Näiteks võiks riik saata vanematele enne lapse kolmeaastaseks saamist SMSi või meili, kuidas on neil võimalik endale ravikindlustus saada.
Ta lisas, et osaliselt saab seda probleemi lahendada ilma suurte maksumuudatusteta. «Need inimesed võiksid olla paremini informeeritud sellest, millised on nende võimalused ravikindlustuse saamiseks ja millal nende ravikindlustus katkeb,» sõnas minister. Selle probleemi lahendamiseks on vaja väikest muudatust, et haigekassal tekiks õigus vastavat infot jagada. «See õigus haigekassal tekib sellel aastal ja aasta lõpus hakatakse inimesi sellest (ravikindlustuse lõppemisest – toim)» teavitama,» lisas ta.
Praxise ravikindlustuse uuringust selgus, et ravikindlustuseta inimeste seas on ainus homogeenne rühm ebaregulaarselt tulu teenivad inimesed. «Loovisikud, vabakutselised, hooajatöölised, kel mõnel kuul on sissetulek nii suur, et ta maksab päris heldelt sotsiaalmaksu, aga teisel kuul sissetulek puudub,» tõi ta näite. Ministri sõnul käivad praegu läbirääkimised rahandusministeeriumi ja maksuametiga, et leida lahendus tagamaks neil 4000 inimesele ravikindlustus.
Mõttekoja soovitus riigile
Muuta praeguse sotsiaalmaksu sissemaksu parameetreid. Kui praegu võetakse ravikindlustuse andmisel arvesse eelmisel kuul makstud sotsiaalmaksu, siis selle arvestuse aluseks võiks olla eelmisel 12 kuul makstud sotsiaalmaks. Muudatus puudutaks töövõtu- või käsunduslepinguga töötajaid, aga ka FIEsid ning tagaks ravikindlustuse umbes 4000 inimesele. Kui laiendada nende õigust ravikindlustusele, suureneksid haigekassa kulud tänavu 7 miljonile ja aastaks 2028 kasvaksid kulud 11,3 miljoni võrra.
«Universaalne ravikindlustus tundub väga radikaalse ettepanekuna, kuid me võiksime jõuda sinna, et haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne on meil ühiselt rahastatud ja toetavad inimeste valikuid,» ütles Sikkut. Ta lisas, et inimesed ei peaks tegema valikuid seetõttu, et saada ravikindlustus. «Aga me ei pea muudatusi tervishoiu rahastamises tegema ainult sellepärast, et liikuda universaalse ravikaitse poole, aga töö muutub ja kulu surve tervishoius on väga suur,» sõnas minister. Ta lisas, et järgmiste aastate jooksul tuleb nagunii tervishoiu rahastamine ümber korraldada.
Tasub teada: kehtiva ravikindlustuse põhimõtted
Praegu laekub haigekassa eelarvesse iga töötava inimese brutopalgast 13 protsenti töötasust ning selle maksab ära tööandja.
Kogutud sotsiaalmaksu eest tasutakse ka nende ravi eest, kes ise hetkel kindlustusmakseid ei tee, nagu näiteks lapsed, pensionärid, kodus väikelapsi kasvatavad emad, töötud ja rasedad.
Asendada praegune süsteem universaalse, kõigile Eesti residentidele kehtiva ravikaitsega. Muudatus puudutaks umbes 120 000 inimest ja aitaks leevendada praeguse ravikindlustussüsteemi haldamise kulukust ja keerukust. See eeldab muudatusi maksusüsteemis, kuna ravikaitse saamine ei sõltuks enam tööjõu maksukoormusest. Ravikindlustuse laienemine tooks haigekassale esimestel aastatel kaasa ligi 80 miljoni eurose lisakulu, mis praegu on kuus protsenti asutuse aastakuludest.