Kohus: elamisloa mitteandmine samasoolisele registreeritud kooselupartnerile on põhiseadusega vastuolus

LGBT lipp. Tallinna populaarses geibaarist korraldatakse lastedisko Foto: Birgit Korber / PantherMedia / Scanpix

Ringkonnakohus tunnistas tänaste otsustega välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile Eestis perekonnaelu elamiseks. 

Ringkonnakohus edastas otsuse Riigikohtule, kelle pädevuses on otsustada põhiseadusevastase seadusesätte kehtetuks tunnistamine.

Riigikohus leidis juba eelmisel aastal, et perekonnaelu kaitset ei ole seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Kuigi riik võib teatud juhtudel välistada isiku õiguse elada perekonnaliikmega koos Eestis, on ka samast soost elukaaslastel õigus riigi kaitsele ja nende õiguste piiramine ei tohi minna vastuollu diskrimineerimise keeluga ning peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

Riik on andnud samasoolistele isikutele võimaluse sõlmida kooseluleping, kuid ei ole senini taganud võimalust realiseerida kooselulepingust tulenevaid õigusi. Välismaalaste seadus võimaldab anda elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde, kuid seaduses puudub õiguslik alus anda elamisluba elama asumiseks registreeritud kooselupartneri juurde.

Ringkonnakohus leidis, et kaebajaid ja nende kooselupartnereid koheldi tähtajalise elamisloa andmisel põhjendamatult halvemini kui eri soost isikuid, kellel on võimalik abielluda. Kuna samast soost ja eri soost paaride perekonnaelu on põhiseaduse alusel võrdselt kaitstud, ei näe ringkonnakohus selliseks erinevaks kohtlemiseks mõistlikku ja asjakohast põhjust.

Kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine on tekitanud olukorra, kus riigiasutused ei tunnista, et kooselu elavad samast soost isikud moodustavad perekonna ning neid koheldakse erinevalt võrreldes heteroseksuaalsete paaridega, kellel on võimalik sõlmida abielu ja saada elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks.

Samas leidis ringkonnakohus tänastes kohtuotsuses, et kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise riivet ei saa pidada kaebajate konkreetset olukorda arvestades ülemäära intensiivseks.

Tänased otsused ei ole lõplikud ja need saab edasi kaevata. Põhiseaduslikkuse vaidluses on otsustav sõna Riigikohtul.