/nginx/o/2018/09/16/11421853t1he3ca.jpg)
Pühapäeva südapäeva seisuga on selge, et eestlaste juhtimisel toimunud maailmakoristuspäev oli planeedi ajaloo suurim koristusaktsioon, milles osales 144 riiki, mitmel kontinendil möllavate orkaanide tõttu lükkas koristustalgud edasi koguni 11 riiki.
Vaid 12 tundi pärast maailmakoristuspäeva toimunud rahvusvahelisel pressikonverentsil rõhutasid aktsiooni eestvedajad ajakirjanikele, et lõpliku kinnituse saanud andmetel osales planeedi puhastamises kokku vähemalt 13 miljonit inimest. Samal ajal on selge, et antud osalejate arv on esialgne ja see kasvab, sest info kogumine 144 osalenud riigist jätkub järgnevate päevade jooksul pidevalt ning lõplikud tulemused avalikustatakse alles oktoobris. Seetõttu on täna võimatu ka välja öelda ligilähedast prügi kogust, mille inimesed eestlaste innustusel ja juhtimisel 15. septembri päeva jooksul kokku kogusid.
Suurimad prügikoristajad riikidest olid esialgsetel andmetel Indoneesia – umbes 3,4 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,5 miljoni, Ukraina – 1 miljoni, Nepal – 535 000, Kõrgõzstan – 420 000, Rumeenia – 335 000 elanikuga.
Mitmel pool mõjutasid aktsioonis osalemist loodusjõud. Aasias möllav supertaifuun Mangkhut tõi kaasa tugevad vihmad ja tormituuled, mille tõttu olid sunnitud oma koristusaktsioonid osaliselt või täielikult edasi lükkama Filipiinid, Guangdongi provints Hiinas, Hong Kong, Macau ja Taiwan. Hong Kong plaanib oma koristuspäeva korraldada 6. oktoobril, Macaus 23. septembril, Taiwanis toimub rannikualade koristamine 29. septembril ning Filipiinide põhjaosas 22. septembril.
Ameerika Ühendriikides Põhja- ja Lõuna Carolina osariike tabanud orkaan Florence ‘i tõttu lükati neis osariikides kõik koristusaktsioonid edasi kuni tormist põhjustatud hädaolukord on möödas. Samal põhjusel lükkasid oma koristused edasi ka Virginia, Washington D.C. ja Georgia osariikide meeskonnad. Dominikaani Vabariik lükkas oma koristusaktsiooni edasi 22. septembriks Kariibide mere piirkonda läbinud orkaan Isaacist põhjustatud tugevate tuulte ja vihmade tõttu.
Maailmakoristuse juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski fakt, et eile saadeti korda midagi enneolematut, mille puhul on statistikast olulisem suhtumise muutmine, miks otsustasid inimesed eri kontinentidel üheskoos ühel ja samal päeval koristama tulla.
«Planeedil ei ole vaja meid, vaid meil on vaja planeeti. Täna hommikul ma tõesti usun, et meil inimestena on rohkem lootust,» lausus Truuverk.
«Eestlasena olen ma uhke, et me tõesti kinkisime oma sajanda sünnipäeva puhul maailmale midagi kordumatut. Sellesse on panustanud 50 000 eestlast, kes tulid välja kõige esimestele Teeme Ära koristustalgutele aastal 2008, 5000 vabatahtlikku, kes on viimase kümne aasta jooksul aidanud koristusaktsiooni muuta ülemaailmseks harjumuseks, ning 500 vabatahtlikku, kes konkreetselt andsid endast kõik selle nimel, et eile sai teoks Maailmakoristus. Samuti on hindamatu panus ka meie partneritel ja toetajatel, kes on meisse uskunud. Me tegimegi ära,» jätkas Truuverk.
15. septembriga maailmakoristuspäeva töö veel ei lõppe, sest täna avaldati Keep it Clean Plan, mis annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.
Eestis tuli maailmakoristuspäeval peamiselt metsa ja rannikuid koristama vähemalt 9500 inimest, kokku oli registreeritud 300 koristuspaika. Iga inimese kohta koguti keskmiselt 500 liitrit ehk viis sajaliitrist kotti jäätmeid.
Maailmakoristuse Eesti meeskonna juht Raimo Matvere usub, et eilse koristuspäevaga üks eesmärk – äratada üles veidi uinunud eestlasi – sai täidetud. «Mõte, et kuigi aastatega on olukord Eesti looduses läinud palju paremaks, on illegaalset rämpsu ka Eestis veel väga palju. Ma loodan, et suutsime prügipimedust ehk veidigi vähendada,» sõnas Matvere.
/nginx/o/2018/09/16/11421848t1h80f6.jpg)
/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)